Elektriauto omanikul tasub endale garaaž ehitada

Nils Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektriautot testinud Ene Toomile, kes peab Pala valla sotsiaaltöötaja ametit,  meeldib eelkõige see, et sõiduk liigub täielikus vaikuses.
Elektriautot testinud Ene Toomile, kes peab Pala valla sotsiaaltöötaja ametit, meeldib eelkõige see, et sõiduk liigub täielikus vaikuses. Foto: Margus Ansu / Postimees

Peugeot’ maaletooja KW Bruun Baltic tootejuht Raiko Ausmees märgib, et elektriautod tõstavad jälle au sisse garaažid, kus saab autot laadida ja salongi soojaks, ilma et sellele kuluks suur osa aku jõudlusest.

Mismoodi vältida elektriautoga inimese allaajamist? Auto ei tee ju üldse häält, kui kummi­sahin välja arvata.
Selle peale on tegelikult mõeldud ja jalakäijate hoiatussüsteemid on kohe-kohe tulemas ka meie elektrisõidukitele. Hetkel seda veel ei ole. Ei ole siiski päris selge, milline see hoiatus peaks olema. Üks võimalus on väga lihtne mehaaniline detail, mis tekitab heli.

Milline on ikkagi elektriauto aku mahtuvus talvel temperatuuril miinus 30?

Tootja ütleb, et mahtuvusest jääb järele pool. Aga seal on ka väiksed soovitused – elektriautoga peab nii ehk naa arvestama, et see on teistsugune asi kui tavaline auto. Siit ka soovitus, et autot võiks parkida soojas garaažis, et pool elektrienergiast ei kuluks kohe salongi soojendamisele. Soojendus võtab rohkem elektrit kui jahutus.

Aga kui tuleb kevad ja ilmad lähevad jälle soojaks, kas see talvel külmaga kaduma läinud 50 protsenti aku mahust tuleb ikka tagasi?

Ega see mahtuvuse vähenemine 50 protsendi võrra tuleb ka selle arvelt, et sa pead salongi soojana hoidma. Üks võimalus on lülitada küte välja ja sõita vatijopega. Palun väga, hobukaarikul on ju sõidetud ka niimoodi, aga see ei ole asja tuum. Peab arvestama ka sellega, et elektri­auto on mõeldud eelkõige linnaoludesse, mis ei tähenda siiski, et ta ei sobi maanteele.

Kas viis aastat akugarantiid tähendab, et auto peaks selle aja jooksul normaalsetes ilmaoludes heal juhul ühe laadimisega 150 kilomeetrit välja venitama?

Tegelikult kestab see aku 8–10 aastat ja enne seda mahtuvus ei tohiks kahaneda. See on aku normaal­ne eluiga.

Kui elekter tee peal otsa saab, mis siis juhtub? Elektrit ei saa ju kanistriga juurde tuua.
Ei saa. On igasuguseid võimalusi. Kõigepealt tuleks muidugi selliseid olukordi vältida. Inimene ju üldjuhul teab, kui pikk on tee punktist A punkti B. Sellisel juhul on muidugi lihtsaim variant pöörduda autoabi poole. Slepis vedamisele on piirangud, mida ma praegu täpselt ei mäleta. Sellele autole pole slepis vedamine soovituslik (niisiis jääb üle treiler – N. N.).

Kas auto kasutab gaasipedaali vabastamisel tekkivat pidurdusjõudu aku laadimiseks?

Jah, siis hakkab mootor generaatorina tööle. Olen ise katsetanud ja mäest alla sõites pärast gaasipedaali vabastamist keris ta sõiduulatusele 3–4 kilomeetrit juurde. Kasulik on pidurdada mootoriga, mitte piduripedaaliga. Sama kehtib ka sisepõlemismootoriga auto kohta.

Kas inimesel peab olema kiirlaadija (laeb erinevalt tavalaadijast poole tunniga 80 protsenti akust – N. N.) kasutamiseks kodus tööstusvool?

Tõepoolest on vaja kolmefaasilist ühendust ja ehitatakse ikka spetsiaalsed laadijad. Lisaks kiirlaadimisele on kiirendatud laadimise võimalus, ka see vajab kolme faasi ja sellega saab sõiduki laadida 2–3 tunniga, majapidamine vajab aga
32 A liitumist. Need päris kiirlaadijad, mis poole tunniga laevad, polegi tegelikult kodudesse mõeldud, selleks on vaja 125 A voolu.

Kuidas kiirlaadimise ajal sisukalt aega veeta? Võiks ju teha käed õliseks ja pisut autot putitada, aga mootor ei tööta õliga ja kapotialune on väga igav?

Eks need laadijad ilmselgelt sellistesse kohvijoomise kohtadesse ehitataksegi. Võib-olla väike kohv ja Postimees?

Kuidas ma laen autot linnas, kui olen jätnud auto parklasse? Isegi kui pistikupesa on olemas, võib keegi laadija vahepeal ära varastada või puhtast õelusest stepslist välja kiskuda.

Ega laadijat jah auto külge ketti ei saa panna, aga praegu tegeldakse sellega, et auto hakkaks laadimise kohta mobiiltelefonile infot saatma. Saad kontoris teada, kas laadimine käib, kas see on katkenud või on laadimine lõppenud. Laadija ise on ilmastikukindel ja loodan, et peagi tekivad teatud parklatesse ka ilmastikukindlad pistikupesad.

Kui turvaline on elektriauto – tal olid ikka väga õhukesed uksed?

EuroNCAPi turvatestis sai see auto neli tärni viiest võimalikust. See on üsna hea tulemus.
Kas siis nüüd lähevad garaažid jälle au sisse? Auto talvel sooja ja garaažis on ka hea laadida.
Just, 1980. aastatel oli pea kõigil garaažid, nüüd aga on neid hakatud lammutama. Mina näiteks koju minnes ei viitsi oma tavaautot garaaži panna. Aga suvel elektriauto jahedamasse garaaži ja talvel sooja garaaži viimine säästab kindlasti elektrienergiat.

Palju see elektriauto mootor ikkagi vastu peab, iseenesest võiks see ju olla sisepõlemismootorist oluliselt töökindlam? Pole vaja õli vahetada, pole mingeid klappe, küünlaid ja muud jama.
Sellist küsimust pole ma taibanud veel tootjalt küsidagi. Kodused elektrimootorid on praegugi meestel paljuski Nõukogude ajast ja töötanud aastakümneid. Elektrimootor on tõepoolest lihtne ja töökindel.

Kui sageli peab elektriautoga hoolduses käima? Õli pole ju vaja enam vahetada, mootoriga askeldamist on ka palju vähem.

Soovitav on käia hoolduses iga poole aasta või 10 000 kilomeetri tagant. Elektriautot tahetakse hoolduses näha kontrollimaks, kas veermik ja pidurid on korras. Kord aastas peab vahetama vaid salongi õhufiltrit. Piduriklotsid ja piduriõli on sellel autol siiski samasugused nagu teistel autodel ja auto soojendamiseks on vaja jahutusvedelikku.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles