Haridusminister Jaak Aaviksoo kinnitas, et vajaduspõhise õppetoetuse määramisel arvestatakse tudeng ühte leibkonda oma vanematega.
Aaviksoo: tudeng kuulub vanemate leibkonda
30. august 2011, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tudeng on leibkonna osa. See põhimõte on enam-vähem ühesugune kogu ilmas, et ka kõrghariduse toetamine pere poolt on mõistlik mõte. Päris niimoodi ei tööta see süsteem küll kuskil maailmas, et 18-aastane noor moodustab omaette leibkonna, siis peaks ju riik kõiki noori ülal pidama kuni nende õpingute lõpuni ja niisugust raha pole ühegi riigi maksumaksjal, nii et vaevalt see Eesti riigilgi,» kinnitas Aaviksoo täna õppeaasta alguse pressikonverentsil.
«Nii, nagu perekonnad varasematel aastatel on toetanud oma tudengeid – kellele linna kartulikotti kaasa andes, kellele mingil muul moel, vastavalt võimalustele. Ma arvan, et seda on mõistlik oodata Eesti peredelt ka jätkuvalt. Aga kus seda jõudu ei ole, sinna peab riik õla alla panema ja ma arvan, et ta seda teeb,» lisas minister.
Haridusministri nägemuses võiks üliõpilastele makstav igakuine toetus olla pool miinimumpalka ehk praeguse seisuga 139 eurot (2175 krooni). Täpsemad õppetoetuste süsteemi puudutavad teesid lubas minister avalikustada reedel.
Aaviksoo hindas, et ligi 70 000 tudengist umbes neljandik võiks vajada toetust.
Minister arvas, et tegelikult ei tohiks suurele osale tudengkonnast ilma täiskohaga töötamine probleem olla. Ta meenutas, et siianigi on üsna suur hulk Eesti inimesi edukalt täisajaliste õpingutega hakkama saanud ajal, mil stipendiumid samuti palju suuremad ei olnud.
«Õppelaen, õppetoetus, perekonna tugi, töötamine semestrivälisel ajal, osaajaline töötamine õpingute ajal – kui kõik need allikad kokku panna, siis tuleb sissetulek üsna arvestatav, sellega peaks üks mõistlik inimene toime tulema küll ja küll,» pakkus Aaviksoo.
Aaviksoo tõdes, et arusaam, et vajaduspõhine toetus tuleb sisse viia, on siiski väga laiapõhjaline ning selles on kokku leppinud ka koalitsioon, ent rahaline kate selleks on olemas paraku alles aastast 2015.
«Täna seda raha ei ole, aga otsime. Kui see tahtmine ikka on nii suur, nagu mulle tundub, et ta ühiskonnas on, siis see raha peab kuskilt leitama. Kõige lihtsam on muidugi öelda, et las Jürgen Ligi annab, aga ühel hetkel tuleb vaadata süsteemisiseseid võimalusi, olemasolevaid õppetoetuste ja õppelaenude süsteeme, siis tuleb see ära teha. Mul ei ole täna seda lahendust olemas, aga tahtmisest mul puudust ei ole,» kinnitas Aaviksoo.