Homme algaval kooliaastal on nii mõndagi teisiti kui varem, muudatuste tulemuseks peaks olema iga õpilase võimete ja vajadustega arvestamine ja koolistressi vähendamine. Just nii võiks kokku võtta muudatused uues põhikooli ja gümnaasiumi seaduses ning riiklikus õppekavas, kirjutab Anneli Ammas.
Tootsid ja Tõnissonid, kes koolikorda rikuvad, võib algaval kooliaastal lausa seadusele viidates jätta pärast tunde «katekismust» kordama või saata kuni kümneks päevaks koju järele mõtlema ja ise õppetükke selgeks õppima.
«Võime õpilase poolteiseks tunniks pärast tunde järele õppima jätta, kui ta tunnis ei õpi ning klassikaaslaste elu ja õppimist segab,» nimetas Tartumaa Elva gümnaasiumi direktor Matti Kangor ühte uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatust.
«Põhikoolilapsele on see paras karistus, kui teised koju lähevad, aga tema peab veel õppima jääma,» oli koolijuht veendunud. «Ja kogemus ütleb, et individuaalselt on lapsed sageli paremad kui klassis teiste seas.»
Kangori sõnul tähendab see muidugi kohustust ka õpetajale, kuid ka õpetaja on huvitatud, et tunnis valitseks kord ning ka käitumisraskuste või viletsa tööharjumusega õpilane lõpuks paremini hakkama saaks.
Iseseisev õpe kodus
Kui ei aita «katekismuse» kordamisest, klassijuhataja, õppealajuhataja, direktori, lapsevanemate ja psühholoogiga vestlusest, võib kool teisi häiriva õpilase kuni kümneks päevaks üldse koolist koju iseseisvale õppele saata.
«Lapsevanem peab seejuures vastutama, et lapsel ka õppetükid selgeks saaksid,» lisas Kangor. «Üksikute õpilaste puhul on seda kindlasti vaja – isegi paarist-kolmest päevast piisab.»
Tartumaa Lähte ühisgümnaasiumi direktori Üllar Loksi sõnul on nende koolis õpilast koju jäetud kuni nädalaks.
«Ega see ei ole suurt aidanud – kui laps kooli tagasi tuleb, ei ole vahepeal ikkagi õppinud –, aga vähemalt ülejäänud klass on saanud sel ajal rahulikumalt õppida ja õpikeskkond on paranenud,» nägi ta siiski positiivset tulemust.
Tallinna Arte gümnaasiumis on rahurikkujatele ette nähtud omaette rahutuba, kus on eraldi õpetaja, kes vaatab, et tunnist sinna saadetu tunniülesandeid omaette täidaks. Tunni lõpuks peab õpilane klassi tagasi minema ja tehtud töö ette näitama.
Uus seadus on eriti esile tõstnud käitumis- ja hariduslike raskustega ning erivajadustega laste igakülgset aitamist.
«Kui õigel hetkel märgatakse ning last toetatakse ja suunatakse, on enamikku võimalik hoida haridussüsteemis, kuni ta jõuab oma võimetele vastava hariduse omandada,» ütles haridusminister Jaak Aaviksoo.
Ida-Virumaa Kohtla põhikooli direktori Ain Luugi sõnul on nende ligi saja õpilasega koolis 20–30 last, kes vajavad nõustamist ja näiteks logopeedi abi.
Probleemlapsi lisandub
Lähte gümnaasiumi direktori Loksi sõnul on koolis umbes viis protsenti erivajadustega õpilasi, kes vajavad lisatuge.
«See on paraku ka kahe teraga mõõk – võimalused eraldi õppeks või abistamiseks luuakse, aga tihtipeale pole vanemad huvitatud või ei saa vajadusest aru,» märkis koolijuht.
Arte gümnaasiumi psühholoogi Marcia Reisneri sõnul on vanematele keeruline selgeks teha, et nende laps vajab psühholoogilist abi.
«Nad kardavad, et lapsest hakatakse halvasti mõtlema, et nende lapsel ei ole ometi psühholoogilisi probleeme,» lausus ta. «Probleemsete laste grupp kasvab, aga neid oleks oluliselt vähem, kui vanemad koostööks rohkem valmis oleksid.»
Lisaks koolipsühholoogidele, kes laste raskusi märkavad ja lahendada aitavad, on maakondades nõustamiskeskused, mille teenuseid koolid kasutada saavad.
Raplamaa info- ja nõustamiskeskuse juhataja Liivia Vacht ütles, et enamasti on tegu konfliktsete olukordadega või raskustega mõnes aines – koostöös õpetajate ja lapsevanematega õnnestub neid lahendada. «See ei puuduta ainult õpiraskustes õpilasi, vaid ka andekaid, kes igavuse tõttu võivad tunnis rahutuks muutuda ja vajavad eraldi lähenemist,» lisas ta.
Õppenõustamiskeskuste tulevik on veel ebaselge, sest need on üles ehitatud ja siiani rahastatud Euroopa sotsiaalfondi rahaga. «Õppenõustamiskeskused on oma tegevusega tõestanud, et tegemist on vajaliku ja olulise teenusega,» kinnitas riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (EKK) direktor Robert Lippin.
«Kuna riigieelarve eelnõu pole praeguseks veel lõplikult lukku pandud, siis ei oska veel öelda, milliseid rahastamisvõimalusi kasutatakse alates 1. jaanuarist, kuid keskuste jätkuv tegutsemine on ministeeriumi jaoks eelarve kokkupanekul prioriteet,» lisas ta.
Valikained põhikoolis
Muudatused tulevad sel aastal ka seoses uute õppekavadega, mis esimeses järjekorras puudutavad esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi.
Lähte kooli direktor Loks ütles, et nende koolis saavad lapsed juba neljandas klassis valida kahe lisaaine vahel.
«Meil on selleks matemaatika ja eesti keel, kus pakume soovijatele süvendatud õpet. Need, kellel on aga õpiraskusi, saavad lisatundides parandusõpet ja neile on see kohustuslik,» rääkis ta.
«Üldist koolikoormust see ei lisa, sest tundide arvu on põhikavas vähendatud. Kes saavad tavaprogrammiga hakkama ning süvaõpet ei soovi, neil väheneb koolikoormus,» lisas Loks.
Samamoodi peab kool valikaineid pakkuma seitsmendas klassis.
«Alates seitsmendast klassist peab õpilane kooliaasta lõpuks tegema ühe loovtöö, gümnaasiumis juba uurimistöö – ükskõik mis aines või mis teemal,» nimetas veel ühte muudatust Elva gümnaasiumi direktor Kangor.
Suurem muudatus ootab ees sel sügisel 10. klassi astujaid – kolme aasta pärast tuleb neil teha riigieksamid juba uue korra järgi ehk kolm kohustuslikku riigieksamit.
«See on senise ühe kohustusliku ehk kirjandi kõrval ka matemaatika ja ühe võõrkeele eksam,» ütles EKKi üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa.
«Praegu matemaatikat õppima asudes peavad gümnaasiumi alustajad juba praegu valima, kas nad võtavad matemaatikas kitsa või laia kursuse – vastavalt sellele, millist eksamit nad kolme aasta pärast tahavad sooritada,» selgitas ta.
Juba tuleval kevadel gümnaasiumi lõpetajatel tuleb ka emakeeleeksamiks senisest teisiti valmistuda – kirjand saab olema lühem ja eksamitöösse lisandub tekstimõistmise ülesanne.
Hindeks number või kiitus
Uus seadus on andnud koolidele võimaluse 1.–6. klassis muuta ka hindamissüsteemi – kas jääda senise numbrilise hindamise juurde või minna vähemalt osaliselt üle kujundavale ehk sõnalisele hindamisele. Enamasti kasutatakse lapse konkreetsete oskuste kirjeldamist esimeses klassis, aga paljudes koolides eelistatakse endiselt hindeid, mille juurde lisab õpetaja kommentaarid.
«Ühe kursuse hindamiseks kulub paar-kolm lisatundi, aga sõnaliselt saab ka keskpärasele lapsele alati midagi head öelda, kiita selle eest, mida ta oskab, ja nii õppima innustada,» ütles Elva kooli direktor Kangor.
«Meie algklassides on põhirõhk just sõnalisel hinnangul ja kooli lõpus oleme jaganud kõigile, kellel positiivsed hinnangud, kiituskirju,» lausus Lähte kooli direktor Loks. «Tuleval aastal teeme väikese vahe sisse – kellel on puudujääke, need saavad tänukirja.»
Kiviõli keskkooli direktor Heidi Uustalu rääkis, et neil tuleb hinnanguline hindamine vaid esimeses klassis, aga ülejäänud saavad hindeks ikka numbreid.
«Olen ise küll rohkem kujundliku hindamise poolt, kuid me ei saanud õpetajate ja vanematega selles kokkuleppele, aga lisaks hindele annavad õpetajad ka kirjelduse, mida laps oskab,» selgitas ta.
Uued nõuded
Muudatusi 1. septembrist 2011
Kool peab:
• õpilase arengu toetamiseks õpilasele tagama vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenuse;
• kehtestama haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted;
• vähendama õpilase koormust;
• suunama õpetajaid kasutama aktiivseid õppemeetodeid;
• suurendama ainekavade «elulähedust», suunama õpilased vaatlema ja analüüsima ümbritsevat ja iseennast.
Põhikooli ja gümnaasiumi eesmärgid
• Põhikooli rõhuasetus on eelkõige lapse mitmekülgsel arengul ja selleks sobiliku keskkonna kujundamisel.
• Gümnaasiumi rõhuasetus on eelkõige edasise sobiva haridustee leidmisel ning valmisolekul eri rollide täitmiseks, mis elus ette tulevad.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium