1990-2010 vähenes kolmes Balti riigis elanikkond kokku umbes 1,5 miljoni inimese võrra sündimuse languse, eluea kasvu pidurdumise ja väljarände tõttu.
Balti riikide rahvastik vähenes 20 aastaga 1,5 miljoni võrra
5. september 2011, 09:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baltimaad on rahvaarvu poolest Euroopa Liidu väikseimad riigid. Peale selle toimus neis 1990. ja 2000. aastate algul rahvastiku kõige kiirem kahanemine, ulatudes 15 protsendini elanikkonnast, selgub täna esitletavast Inimarengu aruandest.
Läti rahvastik kannatas neil aastail Balti riikidest kõige enam, kui võtta arvesse loomulikku iivet ja rännet kokku, ning taastumismärgid on seni tagasihoidlikud. «Lätist saab kõige kiiremini kahaneva rahvaarvuga riike Euroopas,» tõdes aruanne.
Seevastu Leedu on viimase kahekümne aasta kestel kaotanud suhteliselt vähe tööealisest elanikkonnast ja riigi demograafiline ajalugu on olnud teiste Baltimaadega võrreldes kõige stabiilsem.
Ränne oli aastatel 1990-2009 kolmes riigis rahvastiku peamine mõjutaja, kuid Eesti kannatas kõige väiksemana negatiivse rändesaldo tõttu kõige enam. «1990-ndatel ei peetud väljarännet probleemiks ja 21. sajandil migratsiooni käsitlenud avalikku arutelu peaaegu polnudki, sest puudus sellekohane statistika. Eesti on ühtlasi riik, mis tulevikus kõige enam vajab tõhusat sisserännet, et asendada puuduvat tööjõudu,» märkis aruanne.
«Sündimuse kiire langus 1990-ndatel mõjutab rahvastiku arengut ka tulevikus. Nimelt määrab tuleviku sündide absoluutarvu väiksem sündinute arv siirdeperioodil, seega jätkub rahvaarvu langus kõigis Balti riikides,» ennustab inimarengu aruanne. «Olukord Eestis kujuneb eriti tõsiseks kogurahvastiku väikese hulga tõttu.»
«Riikide arengu määravad tulevikus eelkõige majandusolukord, rahvastikupoliitika ja üldine suhtumine rahvastikuküsimustesse.»