Riik lubab taas hakata ehitama suuri lasteaedu

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mänguhoos.
Mänguhoos. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui vahepealsetel aastatel võisid omavalitsused ehitada vaid väikseid lasteaedu, siis lähiajal plaanib riik sellest nõudest loobuda.

Riik on asunud muutma koolieelsetele lasteasutustele kehtestatud tervisekaitsenõudeid, muuseas on kavas kaotada seni kehtinud nõue, mis lubas rajada mitte suuremaid kui kuue rühamaga lasteaedu.

«Vahepealsetel aastatel, 2001. kuni 2010. aastani võis projekteerida kuni kuuerühmalisi lasteaedu, aga 12 rühmaga lasteaiad on kuluefektiivsemad,» selgitas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Tiina Paldra. Ta lisas, et see nõue ei puudutanud varasematel aastatel ehitatud lasteaedu, millest paljudes oli 10 või 11 rühma. Rühmade piirarvu kaotamise taga on Paldra sõnul omavalitsuste soov, kuna suuremad lasteaiad on majanduslikult otstarbekamad.

Kui valitsus kiidab heaks hetkel kooskõlastusel oleva määruse eelnõu, siis võivad omavalitsused ehitada nii paljude rühmadega lasteaia, kui ise soovivad.

Ka mänguväljaku pindalanõuet tahetakse ametniku sõnul vähendada. Kui seni oli ette nähtud, et mänguväljaku pindala peab olema ühe lapse kohta lasteaias 7,2 m² ja lastesõimes 7,5 m² lapse kohta, siis nüüd on lubatud seda vähendada  5 m²-ni lapse kohta, kui lasteasutuse lähedal on  mängimiseks ja jalutamiseks sobiv mets või park. Paldra kinnitusel on mänguväljakute suuruse nõue ainus norm, mis Eestis on karmim kui Soomes. Soomes peab ühe lapse jaoks olema õues 5 ruutmeetrit mängumaad.

Harjumaa Rae vallavanem Veigo Gutmann peab uut korda igati mõistlikuks, kuna suur lasteaed on majanduslikult otstarbekam ning selle rajamine on märksa odavam kui mitme väikse oma. «Kümme kuni 12 rühma on täiesti mõistlik, optimaalne ja normaalne,» kinnitas ta.

Gutmanni sõnul on nende vallas üks kümne rühmaga lasteaed ja mingit probleemi sellega ei ole. «Neil on kaks saali, üks suurem, teine väiksem, saab huvitegevuse ruume otstarbekamalt kasutada,» tõi ta näite. «Me võime ju tahta, et meil oleks kahe lapse kohta kasvataja, aga kes selle kinni maksab ja kust me selle raha võtame,» lisas ta.

Vallavanema sõnul on nende vallal kavas 2014. aastaks ehitada Peetri külla 12-rühmaline lasteaed.

Millal lasteaedade uued tervisekaitsenõuded kehtima hakkavad, sotsiaalministeeriumi esindaja öelda ei osanud, kuna eelnõu pole saanud haridusministeeriumilt heakskiitu. Paldra sõnul pole haridusministeerium rahul sellega, et mitmete uute nõuete täitmiseks on aega 2030. aastani ja soovib seda tähtaega lühendada. Tähtaja lühendamisega pole aga omakorda nõus siseministeerium.

Muud muudatused
Seniste nõuete kohaselt pidi nakkushaiguste leviku vähendamiseks iga nelja rühma kohta olema eraldi sisse- ja väljapääs. Rühmade arvu ühe sisse- ja väljapääsu kohta käesolevas määruses ei täpsustata.

Lasteaedades tuleb luua laste kärude, kelkude, rataste hoiukoht, sest praegu on kelgud paigutatud koridoridesse, kus need on takistuseks evakuatsiooniteedel ning lasteasutusse sisenemisel ja väljumisel.

Senise määruse kohaselt oli igale rühmale ette nähtud mänguväljak, kuid uus kord lubab ka ühist mänguväljakut.

Et takistada tuuletõmbust ja vältida külma õhu pääsu ruumidesse, oli varem ette nähtud tuulekoda, kuid uus kord lubab selle asemel projekteerida näiteks õhkkardina või muu sobiva lahenduse.

Senine kord nõudis lapse kasvule vastavat tooli ja lauda, uus kord näeb ette, et lapsel peab olema koht laua taga.

Seni polnud rühmaruumides lemmikloomade pidamine keelatud, uus kord aga keelab selle ära. Lemmiklooma pidamine muudes ruumides ei ole keelatud.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles