Statistikaameti andmetel oli mullu Eesti elaniku oodatav eluiga sünnimomendil 75,8 aastat, mis on ligi kümme kuud pikem kui aasta varem. Meeste ja naiste oodatava eluea vahe oli esimest korda viimase 20 aasta jooksul alla kümne aasta.
Vastsündinutele lubatakse nüüd 75,8-aastaseks elamist
14. september 2011, 09:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Eesti elaniku oodatav eluiga on 2010. aastal pikem kui kunagi varem, jääb see tunduvalt lühemaks kui enamikus Euroopa riikides, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik Helerin Rannala statistikablogis.
Nii 2008. kui ka 2009. aastal oli Eesti oodatav eluiga sünnimomendil EL 27 liikme seas 22. kohal.
2010. aastal tõusis nii meeste kui ka naiste oodatav eluiga — vastavalt 70,6 ja 80,5 aastani.
Naiste oodatav eluiga kasvas aastaga vähem (viis kuud) kui meestel (ligi kümme kuud), samas on Eesti meeste ja naiste oodatava eluea vahe jätkuvalt Euroopa Liidu üks suuremaid.
2009. aastal jäi Eestist tahapoole Leedu, kus naised elasid meestest 11,2 aastat kauem.
Oodatava eluea jätkuva tõusu taga on Rannala sõnul langev suremus.
2010. aastal suri 291 inimest vähem, kui aasta varem.
«291st 80 protsenti moodustasid mehed, millega on põhjendatav meeste kiirem oodatava eluea tõus,» kirjutas Rannala.
Mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal langes alla aastaste laste suremus (2009. aastal suri 57 ja 2010. aastal 53).
«Oluline on, et viimaseid aastaid kestnud üldine õnnetuste, mürgistuste ja traumade tõttu hukkunute arv jätkas langust (neid surmajuhtumeid oli 2010. aastal 153 võrra vähem kui aasta varem) ning esialgu kardetud uppunute ja tulesurmade kasv ei mõjunud nii palju, et oodatava eluea tõus oleks pidurdunud,» selgitas ekspert.
Eesti-siseselt oli 2010. aastal oodatav eluiga pikim Tartumaal — 76,9 aastat.
Üle 76 aasta on see veel Valga, Viljandi, Saare, Pärnu, Jõgeva ja Harju maakonna elanikel. Teistest maakondadest mõnevõrra lühem keskmine oodatav eluiga on Ida-Virumaal (72,3 aastat).
Eestlaste ja mitte-eestlaste oodatava eluea vahe oli 2010. aastal ligi kolm aastat. Eestlaste oodatav eluiga oli 77 ja mitte-eestlastel 73,7 aastat.
Mitte-eestlaste oodatava eluea tõus on ka olnud väiksem kui eestlastel. Viimase nelja aastaga on nende eluiga pikenenud kaks aastat ja kolm kuud, eestlastel kolm aastat ja kuu.
Kui rääkida sellest, kas tervislikum on elada maal või linnas, siis linnaelanike (linnalised asulad) oodatav eluiga on Rannala sõnul veidi kõrgem - 76,1 aastat maaelanike 75,4 vastu. «Selles võib määravaks olla arstiabi parem kättesaadavus linnas,» pakkus ta.
Oodatav eluiga on mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv, kui suremus ei muutuks.