Majanduskriisis rabeleva Läti abistamiseks annab teiste seas lõunanaabrile laenu ka Eesti. Abi täpne summa pole veel teada, kuid selle suurus on mitu korda väiksem kui näiteks Põhjamaade panus.
Eesti annab majanduskriisiga võitlemiseks Lätile laenu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brüsselis peeti eile Euroopa Liidu valitsusjuhtide kokkusaamise ajal ka Lätit abistavate riikide peaministrite kohtumine, kus viibis peaminister Andrus Ansip.
«Läti on kokku pannud väga tõsise programmi kriisist väljatulekuks. Väga hea ja ainulaadne on see, et lisaks IMFile ja ELile on Läti paketi väljatöötamisel osalenud ka Põhjamaad ja teised Balti riigid. Eesti kohus on osaleda programmi rahastamisel,» lausus Ansip.
Ametnike palgafond kahaneb
Lätile antava laenu rahastamises osalevad Rootsi rahandusministri Anders Borgi sõnul kaheksa Põhjala ja Läänemere piirkonna riiki. Kinnitamata andmetel on nendeks Rootsi, Norra, Taani, Soome, Eesti, Leedu, Poola ja Saksamaa.
Eesti abi Lätile läheks laenu kujul. Kuna Eestil on parajalt suured reservid, siis sisuliselt tähendab abi seda, et näiteks Saksa riigi võlakirjades hoidmise asemel hoitakse mingit osa reserve Läti riigile antud laenuna. Kui palju raha võiks Eesti Lätile laenata, ei oska praegu keegi öelda, sest läbirääkimised on alles poole peal.
Läti rahandusministeeriumi kommunikatsioonijuhi Diana Berzina sõnul ei alga IMFi, Euroopa Komisjoni ja teiste abistajatega sisulised läbirääkimised laenu suuruse, tagasimaksete tähtaja ja intressimäärade üle enne, kui Läti parlament on heaks kiitnud IMFiga sõlmitud kokkuleppe, mis sisaldab stabiliseerimisplaani ja suuri eelarvekärpeid.
Läti kärbib järgmise aasta eelarvet ligi 13 miljardi krooni võrra ning üle kahe miljardi on kavas saada maksude tõstmisest. Läti parlament arutas kokkulepet eile. Õhtuks oli seim teinud otsuse langetada riigiametnike palgafondi 15 protsendi võrra ning oli põhimõtteliselt heaks kiitnud ka kulukärpeid ja maksutõuse sisaldava majanduse stabiliseerimisplaani.
Esimese lugemise läbinud eelnõud saadeti kohe samal õhtul teisele lugemisele, Postimehe trükkimineku ajaks polnud neid veel heaks kiidetud.
Igal juhul ei saa Eesti toetus Lätile olla väga suur. Läti abipaketi suurus on kuni viis miljardit eurot ehk 78 miljardit krooni, millest kuni 31 miljardit krooni annavad kinnitamata andmetel Põhjala riigid, nende seas Eesti. Eesti enda panus oleks sellest 31 miljardist kroonist tõenäoliselt üsna tühine.
Eesti panus sümboolne
Endise rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul on Eesti osalus Läti abistamisel sümboolselt väga oluline.
«Meie panus on ka Läänemere riikide projektis mahult ikka üsna väheoluline, olen selles üsna kindel. Sümboolse tähtsusega kindlasti, väga mõistlik on olla solidaarne teiste Põhjamaadega,» lausus ta.
Rahandusministeeriumi nõunik Märt Kivine lausus, et Eesti on koos Põhjamaade ja Leeduga aktiivselt osalenud konsultatsioonides, mille käigus on arutatud Läti olukorda, probleeme ja vajadusi.
«Eesti, Põhjamaad ning Leedu on langetanud põhimõttelise otsuse, et kõik regiooni riigid annavad panuse IMFi programmi, kuid mis kujul ning mahus, on alles täpsustamisel,» ütles ta.