Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudis kaitstud bakalaureusetöös toodi välja, et Eesti sõjaväes esineb ahistamist ja diskrimineerimist ning naiste osakaal kaitseväe tegevteenistuses on pidevalt langenud.
Bakalaureusetöö: naiste osakaal kaitseväe tegevteenistuses langeb
7. oktoober 2011, 11:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valmar Valdna kaitstud bakalaureusetöös «Naised relvajõududes: peamised probleemid erinevates riikides ja Eesti situatsioon» toodi välja, et Eestis oli 2010. aastal naisi tegevteenistuses kokku 13 protsenti (naissoost ohvitsere 2006. aasta andmete kohaselt 8,5 protsenti).
Varem on protsent olnud aga kõrgem: 2004. aastal 16,5, 2005. aastal 16, 2007. ja 2008. aastal 14.
Valdna tõstis statistikast esile, et silma hakkas tegevteenistuses (kaadris) olevate naiste arvu pidev vähenemine ja samal ajal on märgata antud valdkonnas mitte-sõjalistel ametikohtadel töötavate naiste arvu tõusu.
Omapärased tendentsid
Samuti on Valdna hinnangul väga huvitav tendents n-ö reasõduri kohal teenivate naiste mitmekordne vähenemine ja allohvitseride ametikohtadel töötavate naiste märgatav tõus.
Tema arvates võib Eestis valitseda olukord, kus naisi eelistatakse kiiremini edutada ja sellepärast on ka reasõdurite arv madal (27).
Samas kaadris olevate naiste arvu pidev vähenemine ja mitte-sõjalistel kohtadel olevate naiste osakaalu pidev tõus võib olla kaitseväe suunav surve naistele mitte asuda tööle sõjalistel kohtadel.
Valdna tööst selgus, et Eestis pole uuritud naiste väeteenistust puudutavate probleemide olemasolu ja üks varajasem töö on keskendunud keskmise naiskaitseväelase kuvandi loomisele ja kirjeldamisele.
Bakalaureusetöös kirjutati, et värbamiskampaania videoreklaamides on põhirõhk meestel ja naised esindavad nendes reklaamides lapsega kodus olevaid emasid. Samuti on Kaitseväe värbamiskeskuse koduleheküljel kogu pildiseeria ainult meestest.
Naistele eraldi soodustuste ja programmide tegemise kohta ei õnnestunud bakalaureusetöös informatsiooni leida.
Seadus ei erista, kuid sõdurid…
Kaitseväeteenistuse seaduses ei eristata naiste ega meeste võimalusi ega seata soolisi piiranguid, kuigi piiratud on küll ligipääs eriüksustesse kandideerimistel.
Ainuke eristus tegevteenistuses olevate isikute soo järgi esineb seaduses füüsilist ettevalmistust puudutavas määruses.
Valdna tõi aga välja 2009. aasta lõpus ühe Eesti naiskaitseväelase antud intervjuu USA sõjaväe ajalehele «Stars and Stripes», kus naine kirjeldas takistusi, mis said talle osaks, kui ta soovis Afganistani teenima minna.
Huvitavat statistikat pakub Valdna arvates ka Ilona Sihiveeru töös («Naised kaitseväes», kaitstud 2006. aastal) ilmnev intervjuude analüüs, kus 43 protsenti meestest leiab, et naistel peaks olema keelatud töötada erinevatel ametitel (eelkõige jalaväes, aga välja toodi ka madalama ohuastmega ameteid).
Samast statistikast ilmneb, et kolmeteistkümne intervjueeritud mehe puhul tõid kaheksa välja, et naised ei tohiks töötada kaitseväe manööverüksustes (nt jalaväes).
Diskrimineerimine ja ahistamine
Diskrimineerimise ja ahistamise küsimuses tugines Valdna taas Sihiveeru tööle, kus toodi välja, et 21,1 protsenti naistest leiab end olevat diskrimineeritud teenistuse käigus.
Sihiveer oletas, et kaitsevägi ei ole veel piisavalt valmis naiste teenistuseks, sest meestel võib tekkida alateadlik oht nende maskuliinsusele ja domineerimisele.
Seksuaalset ahistamist käsitleti Sihiveeru töös vaid ühe küsimuse raames. Tehtud intervjuude põhjal näitas statistika, et 89,7 protsenti uurimuses osalenud naistest ei ole teenistuses seksuaalselt ahistatud. 7,7 protsenti vastasid, et neid on teenistuses seksuaalselt ahistatud ning 2,6 protsenti ei soovinud sellele küsimusele vastata.
Valdna tõstis eraldi esile, et Eesti puhul üllatas teda, kui keeruline oli koguda vastavat statistikat või saada vastuseid küsimustele, mis antud teema raames esile kerkisid.
«Sõltumata teemast keelduti paljudel juhtudel vastamast ning ka kõige pealiskaudsema informatsiooni päringu puhul vihjati ohule Eesti julgeolekule või eitati igasuguste probleemide olemasolu,» kirjutas ta.
Valdna mainis näiteks, et kui ta soovis koostada ülevaadet naiste osakaalu kohta Eesti kaitseväes, pöördus ta kaitseväe peainspektoriteenistuse poole, kuid paraku keelduti koostööst ning soovitati tugineda internetis olevatele avalikele andmetele.
Tabel Valmar Valdna kaitstud bakalaureusetööst Eesti kaitseväe kohta
Aasta | Naisi kokku | Naisi kaadris | Naissoost ohvitsere kokku | Naissoost allohvitsere kokku | Naissoost sõdureid kokku | Naiste osakaal kaadris |
2002 | 901 | 514 | 42 | 107 | 100 | - |
2004 | 1001 | 398 | 54 | 235 | 109 | 16.5% |
2005 | 984 | 414 | 65 | 265 | 82 | 16% |
2007 | 1047 | 389 | 78 | 255 | 56 | 14% |
2008 | 1165 | 394 | 82 | 256 | 56 | 14% |
2010 | 1087 | 344 | 77 | 237 | 30 | 13% |
2011 | 1092 | 333 | 78 | 228 | 27 | - |