Täna Kõrgharidusfoorumil esitletud Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüüs tõi välja, et kuigi kõrgkoolides leidub järjest enam välistudengeid ja -õppejõudusid, on Eesti konkurentsis püsimiseks vajalik kogu riigi tasemel selgema sihi seadmine. Muuhulgas toonitas Praxise analüütik Laura Kirss, et rahvusvahelistumise takistuseks on ka kehtiv keelepoliitika, mis kohustab ülikoole ingliskeelsete õppekavade avamisel arendama samu õppekavu ka eesti keeles.
Praxise analüüs tõi välja, et Eestist on viimase viie aastaga saanud oluliselt rahvusvahelisema kõrgharidusega riik, mida näitavad ennekõike kasvanud välisõpilaste hulgad ning ka nihked üldistes arusaamades. Samal ajal tõi Praxis välja, et seni on kõrghariduse rahvusvahelistumise areng toimunud vaid haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas, edasised muutused eeldavad ka riigi tasandil fookuste ja sihtide üle otsustamist.
Ühe kindasti riigi tasandil muutmist vajava kohana tõi Kirss välja Eesti keele strateegia, mis on seadnud ülikoolidele nõude ingliskeelsete õppekavade kõrvale luua ka paralleelsed emakeelsed õppekavad. Vähemasti kardavad ülikoolid kaotada ministeeriumilt tulevat raha, kui jätavad paralleelsed õppekavad loomata, möönis Kirss