Kaua võimul olnud Reformierakonnale ei ole kohaliku võimu iseseisvumine kasulik ja lugulaul kohalike omavalitsuste vabatahtlikust ühinemisest on pelgalt kattevari, leiab riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor.
Nestor: kohaliku võimu iseseisvumine pole Reformierakonnale kasulik
17. oktoober 2011, 16:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommenteerides riigikontrolör Mihkel Oviiri kriitikat poliitikute suutmatusele suuri ja olulisi muudatusi – nagu haldusreform – läbi viia, märkis Nestor, et probleemid algavad juba ebaselgetest riigi ja kohaliku tasandi ülesannete jaotusest ja nende rahastamisest.
«Selline seis sobib võimul olijatele, sest seab kohaliku tasandi juhid sõltuvusse keskvalitsusest ja kujutab endast mingit pidi isegi sundparteistamist,» osutas Nestor.
Ta lisas, et kui viiendat aastat regionaalministri portfelli hoidev Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) oleks tahtnud ka tegelikult midagi teha, oleks nad võinud selle aja jooksul midagi konkreetset paberile panna.
Nestor tõdes, et ei ole ühtegi haldusreformi toetavat seisukohta kuulnud opositsioonilisest Keskerakonnast ja kuigi omavalitsuste alarahastamise teema tõstatamine nende poolt on väga õige, jäädakse sellega alles poolele teele.
«Haldusreform tähendab selgust, milliseid küsimusi otsustatakse riigi, milliseid maakonna ja milliseid linna ja valla tasandil,» sõnas Nestor. «Neil kõigil tasanditel peab olema otsustuskoht, kes on saanud volitused valijatelt, ning iseseisev tulubaas otsuste langetamiseks. Valdade ja linnade arv seejuures on haldusreformi tulemus ja mitte eesmärk.»
Nõus etteheidetega
Üldjoontes Nestor nõustus riigikontrolöri etteheidetega, lisades, et põhiosas on riigikontrolli ja riigikogu suhted väga töised ja asjalikud. Tema sõnul arutatakse riigikontrolli auditid läbi nii selleks spetsiaalselt loodud komisjonis kui vastava ala komisjonides.
«Hoopis keerulisem on lugu pikemaajaliste riigi arengule tähtsate küsimuste lahendamata jätmisega, nende seas ka haldusreform,» tõdes Nestor. «Küsimus pole ainult selles, et need teemad ei ole niivõrd kiiresti mõistetavad oma keerukuse tõttu või selles, et ei osataks ette vaadata kaugemale kui järgmiste valimisteni. Ma näiteks ei ole kindel, et avalikkusele oleks üheselt selge seos õpetajate palga suuruse ja tegemata haldusreformi vahel.»
Riigikontrolör Mihkel Oviir ütles tänases intervjuus Postimehele, et tihtipeale jääb talle suurte süsteemsete küsimustega tegelemisel tunne, nagu sein oleks ees. «Kui ka ametnike tasandil on mõistmine olemas, siis auditi jõudmisel poliitnõunike või ministrite tasemele algab nii mõnigi kord rabelemine ja püütakse kõigiti auditit rünnata, sest on inimesi, kelle poliitiline kultuur ei ole veel arenenud sellisele tasemele, et suuta tunnistada: jah, see või teine asi on läinud nihu ja tuleb teisiti teha,» osutas Oviir.
Nii on Eestis toppama jäänud mitmed reformid, hoolimata üleskutsetest need ära teha. «Haldusreform on tõesti üks kõige ehedam näide sellest, et kõik tunnistavad, niimoodi edasi ei saa, aga ikka miski ei liigu.»