Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Õpilasliit: riik võiks õppelaenule suurema toe anda

Õpilasliit esitas kõrgharidusreformile oma ettepanekud, millest üks soovitab võtta õppelaenusüsteemi muutmisel eeskuju Inglismaast, kus laenu hakatakse tagasi maksma siis, kui ülikooli lõpetanu aastane sissetulek ületab teatud summa.

Õpilasesinduste liidu haridusnõunik Erki Kaikkonen selgitas mõtet sellega, et tudeng ei peaks õppimise ajal raha maksma. «Ta taotleb riigilt raha ja kui saab, siis peab hakkama tagasi maksma aasta pärast õpingute lõppu, nagu ka Eestis õppelaenu, aga vaid sel juhul, kui tema palk ületab aastat 21 000 naela aastas,» rääkis ta.

See teeb 24 000 eurot aastas, aga Kaikkonen rõhutas, et Inglismaal on ka elatustase teine, nii et üks-ühele ümber arvestades on see selgelt liiga suur. Siiani oli selleks piiriks 15 000 naela, kuid kuna ülikoolide õppemaksud tõusevad alatest järgmisest aastast kolm korda, suurendati ka tagasimaksmise tingimuseks olev palga alammäära.

«Lisaks kustutatakse Inglismaal õppelaen 30 aasta pärast, kui see pole selleks ajaks tagasi makstud. Riik võtab selle enda kanda ja see on väga oluline, sest nii eristatakse see tavalaenust. Eestis on aga praegu õppelaen Eestis on nagu iga tavalaen, mida pangast võetakse,» leidis Kaikkonen.

Haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhi Mart Laidmetsa sõnul ei saa vaid üht osa suurest süsteemist meile ümber tõsta. «Inglismaal on üldine õppemaks, mida tasutakse sellest õppelaenust. Meie idee on tasuta kõrgharidus ja õppelaenu võimalus on nii-öelda elamiskulude katmiseks,» ütles ta.

Süsteemi, kus õppelaenu tagasimaksmise kohustus tekib vaid mingil osal selle võtnutest, pidas Laidmets riigile kulukaks. «Ma ei näe võimalust, see võib riigieelarvele luua ettearvamatuid tagajärgi.» Ta pidas õigeks jätkata subsideeritud laenusüsteemiga ehk nii, et riik garanteerib tudengitele soodsama õppelaenu andmist.

«Kui meie tahame võimaldada tasuta kõrgharidust, siis peame veel rääkima ainult lisanduvatest elamiskuludest. Oleks õiglane, kui nende katmisel osaleks perekond või siis võib tudeng võtta õppelaenu,» lausus Laidmets.

Õpilasliit jälle on veendunud, et stipendiumide ja abirahade süsteemis ei tohi üliõpilast panna ühte leibkonda oma perega. «Meil on küll juhtumeid, kus jõukast perest pärit noort ei toetata, sest ta ei õpi isa või ema soovitud erialal,» märkis Kaikkonen.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:õpilasesinduste liitkõrgharidusreform
Samal teemal
EUROOPA VÄLISPOLIITIKA HINNETELEHT
sõda ukrainas
Sponsoreeritud artiklid
noo99 «SAVISAARE BLOGI»
ränk õnnetus estonia kaevanduses
Gallup

Kas oled kiiruseületamisega politseile vahele jäänud?

Küsitluses on osalenud 3365 inimest
«Pealtnägija» järelkaja
arvamusplats
pariisi kõrgmoenädala viimane päev
kirev gloobus
hea õigusloome tava
Päevakava
Täna18:45
30JaaOtseülekanne: Rakveres selguvad möödunud aasta parimad muuseumid>
Viimased uudised
TervisKõik
Majandus24Kõik
SportKõik
PoliitikaKõik
TallinnCityKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Ajakiri HelloKõik
Postimees +Kõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
JuhtimineKõik
Sünnipäevad

Palju õnne!

Virve Köster (Kihnu Virve)

87

Virve Köster (Kihnu Virve)

rahvalaulik

Ester Purje, 88

näitleja

Mati Rahu, 73

arstiteadlane

Andres Kollist, 67

keemik ja ühiskonnategelane

Jaak Salumets, 66

korvpallur ja treener

Väino Puura, 64

laulja

Andres Roosileht, 39

näitleja

Tarmo Jallai, 36

kergejõustiklane

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,885 EUR
GBP
1,331 EUR
SEK
0,107 EUR
RUB
0,013 EUR
=
Kursid seisuga: 30.01.2015
Postimehe google+ leht