Õpilasliit: riik võiks õppelaenule suurema toe anda

Merike Teder
Merike Teder, reporter
:

Õpilasliit esitas kõrgharidusreformile oma ettepanekud, millest üks soovitab võtta õppelaenusüsteemi muutmisel eeskuju Inglismaast, kus laenu hakatakse tagasi maksma siis, kui ülikooli lõpetanu aastane sissetulek ületab teatud summa.

Õpilasesinduste liidu haridusnõunik Erki Kaikkonen selgitas mõtet sellega, et tudeng ei peaks õppimise ajal raha maksma. «Ta taotleb riigilt raha ja kui saab, siis peab hakkama tagasi maksma aasta pärast õpingute lõppu, nagu ka Eestis õppelaenu, aga vaid sel juhul, kui tema palk ületab aastat 21 000 naela aastas,» rääkis ta.

See teeb 24 000 eurot aastas, aga Kaikkonen rõhutas, et Inglismaal on ka elatustase teine, nii et üks-ühele ümber arvestades on see selgelt liiga suur. Siiani oli selleks piiriks 15 000 naela, kuid kuna ülikoolide õppemaksud tõusevad alatest järgmisest aastast kolm korda, suurendati ka tagasimaksmise tingimuseks olev palga alammäära.

«Lisaks kustutatakse Inglismaal õppelaen 30 aasta pärast, kui see pole selleks ajaks tagasi makstud. Riik võtab selle enda kanda ja see on väga oluline, sest nii eristatakse see tavalaenust. Eestis on aga praegu õppelaen Eestis on nagu iga tavalaen, mida pangast võetakse,» leidis Kaikkonen.

Haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhi Mart Laidmetsa sõnul ei saa vaid üht osa suurest süsteemist meile ümber tõsta. «Inglismaal on üldine õppemaks, mida tasutakse sellest õppelaenust. Meie idee on tasuta kõrgharidus ja õppelaenu võimalus on nii-öelda elamiskulude katmiseks,» ütles ta.

Süsteemi, kus õppelaenu tagasimaksmise kohustus tekib vaid mingil osal selle võtnutest, pidas Laidmets riigile kulukaks. «Ma ei näe võimalust, see võib riigieelarvele luua ettearvamatuid tagajärgi.» Ta pidas õigeks jätkata subsideeritud laenusüsteemiga ehk nii, et riik garanteerib tudengitele soodsama õppelaenu andmist.

«Kui meie tahame võimaldada tasuta kõrgharidust, siis peame veel rääkima ainult lisanduvatest elamiskuludest. Oleks õiglane, kui nende katmisel osaleks perekond või siis võib tudeng võtta õppelaenu,» lausus Laidmets.

Õpilasliit jälle on veendunud, et stipendiumide ja abirahade süsteemis ei tohi üliõpilast panna ühte leibkonda oma perega. «Meil on küll juhtumeid, kus jõukast perest pärit noort ei toetata, sest ta ei õpi isa või ema soovitud erialal,» märkis Kaikkonen.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadõpilasesinduste liitkõrgharidusreform
Samal teemal
Sisuturundus
25 aastat ajaloolisest mängust
ÕPPUS KEVADTORM
Gallup

Kui sul raha oleks, kuhu Tallinnas ostaksid korteri?

Küsitluses on osalenud 3159 inimest
tehing koolimajaga
Päevakava
Just nüüd
5Mai Vabadus ja vastutus: Veiko Õunpuu «Free Range» Postimehe Kinos>
Täna19:00
6Mai Jalgpalli otsepilt: Flora ihkab Paide vastu kättemaksu ja punkte>
Homme11:00
7Mai Otseülekanne: Vabaduse väljakul tähistatakse Euroopa Liidu sünnipäeva>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Aleksei Lotman

56

Aleksei Lotman

ökoloog

Ülo Tonts, 85

kirjandusteadlane ja -kriitik

Ain Lutsepp, 62

näitleja, riigikogu liige

Alar Laneman, 54

sõjaväelane

Piret Tanilov (Jõemägi), 46

teleajakirjanik

Timo Steiner, 40

helilooja

Gerd Kanter, 37

kettaheitja

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja minuloodus18 galeriist
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE