Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Õpilasliit: riik võiks õppelaenule suurema toe anda

Õpilasliit esitas kõrgharidusreformile oma ettepanekud, millest üks soovitab võtta õppelaenusüsteemi muutmisel eeskuju Inglismaast, kus laenu hakatakse tagasi maksma siis, kui ülikooli lõpetanu aastane sissetulek ületab teatud summa.

Õpilasesinduste liidu haridusnõunik Erki Kaikkonen selgitas mõtet sellega, et tudeng ei peaks õppimise ajal raha maksma. «Ta taotleb riigilt raha ja kui saab, siis peab hakkama tagasi maksma aasta pärast õpingute lõppu, nagu ka Eestis õppelaenu, aga vaid sel juhul, kui tema palk ületab aastat 21 000 naela aastas,» rääkis ta.

See teeb 24 000 eurot aastas, aga Kaikkonen rõhutas, et Inglismaal on ka elatustase teine, nii et üks-ühele ümber arvestades on see selgelt liiga suur. Siiani oli selleks piiriks 15 000 naela, kuid kuna ülikoolide õppemaksud tõusevad alatest järgmisest aastast kolm korda, suurendati ka tagasimaksmise tingimuseks olev palga alammäära.

«Lisaks kustutatakse Inglismaal õppelaen 30 aasta pärast, kui see pole selleks ajaks tagasi makstud. Riik võtab selle enda kanda ja see on väga oluline, sest nii eristatakse see tavalaenust. Eestis on aga praegu õppelaen Eestis on nagu iga tavalaen, mida pangast võetakse,» leidis Kaikkonen.

Haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhi Mart Laidmetsa sõnul ei saa vaid üht osa suurest süsteemist meile ümber tõsta. «Inglismaal on üldine õppemaks, mida tasutakse sellest õppelaenust. Meie idee on tasuta kõrgharidus ja õppelaenu võimalus on nii-öelda elamiskulude katmiseks,» ütles ta.

Süsteemi, kus õppelaenu tagasimaksmise kohustus tekib vaid mingil osal selle võtnutest, pidas Laidmets riigile kulukaks. «Ma ei näe võimalust, see võib riigieelarvele luua ettearvamatuid tagajärgi.» Ta pidas õigeks jätkata subsideeritud laenusüsteemiga ehk nii, et riik garanteerib tudengitele soodsama õppelaenu andmist.

«Kui meie tahame võimaldada tasuta kõrgharidust, siis peame veel rääkima ainult lisanduvatest elamiskuludest. Oleks õiglane, kui nende katmisel osaleks perekond või siis võib tudeng võtta õppelaenu,» lausus Laidmets.

Õpilasliit jälle on veendunud, et stipendiumide ja abirahade süsteemis ei tohi üliõpilast panna ühte leibkonda oma perega. «Meil on küll juhtumeid, kus jõukast perest pärit noort ei toetata, sest ta ei õpi isa või ema soovitud erialal,» märkis Kaikkonen.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Sponsoreeritud artiklid
võrkpall
kas külm sõda on tagasi?
ARVAMUSPLATS
juurikas
valitsuskriis või kriis valitsuses?
Gamefriik
VALIMISED UKRAINAS
nädala näod
ligi ja ossinovski tüli
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Sünnipäevad

Palju õnne!

Vello Mäss

74

Vello Mäss

merearheoloog

Airi Värnik, 75

psühhiaater

Allan Dorbek, 70

korvpallitreener

Ene Järvis, 67

näitleja

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,79 EUR
GBP
1,268 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,019 EUR
=
Kursid seisuga: 24.10.2014
Postimehe google+ leht