Täna pärastlõunal toimus Tallinnas Vabaduse väljakul pikett, mille osalejad soovisid, et haridusministeerium rahuldaks vene koolide taotlused jätkata õppetööd vene keeles.
Sadakond inimest protesteeris eestikeelse hariduse vastu
5. november 2011, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Vene Kool Eestis korraldatud pikett pidi algama kell 14.30 ja esialgu jäi mulje, et see jääb ära. Kaarli puiesteel seisis vaid paar inimest. Tasahilju hakkas rahvast juurde tulema ja pea pool tundi pärast piketi algust oli kohal sadakond meeleavaldajat, kellest osa kandis rinnas valget linti. Tükk aega peale piketi algust saabusid kohale ka korraldajate poolt tehtud loosungid, mis Vabaduse kella jalamil lahti rulliti.
Tahan õppida vene keeles, selgitas piketile tuleku põhjust Isabella Grigoryan, üks vähestest noortest sellele meeleavaldusel. Neiu arvates on rumalus õppida eesti keeles, kuna nii ununeb emakeel ja ei saa ka teadmisi. Tallinna humanitaargümnaasiumi 10ndas klassis käiva Grigoryani sõnul suudab tema eesti keeles õppida, aga paljudele ta kaaslastele käib see ülejõu.
Neiu kinnitusel tema kool, ei taotlenud ajapikendust eestikeelsele õppele üleminekul ja nüüd on 60 protsenti ainetest eesti keeles. Oma eesti keele oskust hindab ta normaalseks, aga sellegipoolest on tal eesti keeles keeruline õppida ajalugu, geograafiat, bioloogiat, kuna nende õppimiseks on vaja head keeleoskust.
Noorte vähest osalemist meeleavaldusel põhjendas neiu sellega, et paljud lihtsalt kardavad. «Kardetakse kooli, kardetakse, et tekivad mingid probleemid,» selgitas ta.
Meelavaldusele tulnud lapsevanem Dmitri Kutšeri sõnul soovivad piketeerijad, et koolid võiksid vabalt valida, mis keeles õppetöö toimub. Ta lisas, et jutt ei käi ainult vene keelest, vaid ka teistest keeltest. Mehe kinnitusel ei ole ta eesti keele õppimise vastu, küll aga ei soovi ta, et teisi aineid õpitakse eesti keeles.
Kutšeri laps käib Pae gümnaasiumis ja kuigi osa Tallinna venekeelseid koole taotles eestikeelsele õppele üleminekul ajapikendust, siis tema lapse kool seda ei teinud. Samas ei välistanud Kutšer, et kooli hoolekogu võib selle avalduse veel esitada. Ajakirjakirjaniku küsimuse peale, miks mees piketeerib, kui ta laps õpib alles 4. klassis, vastas mees: «Selliste asjade peale on vaja varem mõelda.»
Piketile tulnud riigikogu liige ja endine Tallinna abilinnapea Yana Toomi ei üllatanud fakt, et piketeerijate seas oli ka nende koolide õpilasi ja lapsevanemaid, kes ei taotlenud eestikeelsele õppele üleminekul ajapikendust. «Iga vanem ei ole ju hoolekogu liige,» selgitas ta.
Toomi arvates võiks Tallinna 22 venekeelsest koolis viis-kuus kooli jäädagi nö vene gümnaasiumideks, et kui vanem soovib lapsele vene keelset haridust, siis oleks tal see võimalus. Ka ta ise soovib, et tema viieaastane laps saaks õppida vene keeles.
«Ma rõhutan ja palun seda mitte välja kärpida - me oleme kõik selle poolt, et õppida eesti keelt ja omandada seda väga hästi, aga mitte keemiatunnis,» kinnitas keskerakondlasest saadik.
Kommenteerides meeleavaldusel osalenud noorte väidet, et nende eakaaslased ei julge osaleda, väitis Toom, et see hirm on põhjendatud. Ta tõi näite õpetajate piketist Toompeal, kus osales väga vähe vene koolide õpetajaid. Toomi sõnul rääkisid tema poole pöördunud õpetajad, et näiteks Tallinna Mustjõe gümnaasiumi direktor olevat õpetajatele öelnud, et tööpäev koolis kestab kella üheni ja kes soovib varem lahkuda, peab kirjutama avalduse ja saab vaba päeva oma puhkuse arvelt. «Nad lihtsalt ei julgenud seda teha. Sama on ka õpilastega,» sõnas saadik.
«Mul on viis last ja ma alati vaatasin, et minu lapsed jõuavad, mind see nagu ei puuduta. Siis kui ta hakkas mind puudutama, siis ma vaatasin, et tohoh, mis toimub. Paljud mõtlesid nii,» selgitas Toom, miks hakati eestikeelse õppe vastu sõdima alles hiljuti, kuigi vastav otsus langetati juba aastate eest. Ta lisas, et samuti ei teadnud paljud, mis tasemel hakatakse tunde andma. Saadiku sõnul on tal C1 tase sooritatud 96 punkti peale, kuid sellegipoolest teeb ta aeg-ajalt vigu. Aga kooliõpetajate seas on ka neid, kes on sama taseme saamiseks suutnud eksami teha vaid 60 punktile. «Aga sellise keeleoskusega inimene tuleb klassi ette ja hakkab rääkima, no see ei ole hea,» lisas ta.
Piketil osales ka vene rahvuslane Dmitri Klenski, kes ütles sinna oma joonistatud plakatiga tulnud väiksele tüdrukule, et tema plakati tekst oleks pidanud olema konkreetsem.
Üks piketis osaleja soovis aga oma varruka peale kinnitada Öise Vahtkonna logo, kuid piketi korraldajad palusid tal seda mitte teha.