Kaitseväele luuakse oma kiirabi

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõdurid. Pilt on illustratiivne.
Sõdurid. Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kaitseminister Mart Laar saatis kooskõlastusele määruse, mille alusel luuakse spetsiaalne kaitseväe kiirabi.


Kaitseväe kiirabi hakkab kaitseväelastele osutama teenust eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajadusel abivajaja transpordiks haiglasse.

«Vajadus tagada kiirabi kohalolek esineb kõrgendatud riskiastmega kaitseväe sõjaväelisel väljaõppel ja rahvusvahelise sõjalise koostöö raames korraldatavatel õppustel. Lisaks on kaitseväe kiirabi kohalolek vajalik ka kaitseväega seotud avalikel üritustel, näiteks kaitseväe paraadidel ning muudel Kaitseväe osalusega üritustel,» seisab seletuskirjas.

Põhiline erinevus tsiviilkiirabiga seisneb selles, et kaitseväe kiirabi ei ole ööpäevaringselt valves.

Kaitseväe kiirabi kaasatakse sõjaväelisele väljaõppele ja avalikele üritustele vastavalt vajadusele põhimõttel, et olukorras, kus on kõrgendatud oht kaitseväelaste tervisele, oleks kättesaadav esmatasandi arstiabi ning patsiendi vedu kaitseväe meditsiinikeskusesse või haiglasse.

«Kaitseväe sõjaväelisel väljaõppel on seoses väljaõppe iseloomuga varasemalt juhtunud erinevaid õnnetusi, mille puhul on vajalik anda võimalikult kiiresti meditsiinilist abi. Siiani on esmase abi tagajaks väljaõppel osalevate üksuste meditsiiniteenistus. Kaitseväe kiirabi teenuse kaasamine on oluline juhtudel, kus on tegu raskemate vigastustega, samuti selleks, et tagada raskelt vigastatute võimalikult kiire vedu kaitseväe meditsiinikeskusesse või tsiviilhaiglasse,» põhjendab seletuskiri.

Väljaõppel võib ette tulla põletusi, kuuma- ja külmakahjustusi, peavigastusi, jäsemete vigastusi, kerevigastusi, samuti teadvuse kaotusega erinevaid haigestumisi jm.

Praegu kiirabiteenust kaitseväes ei osutata, kuid vajadusel tagatakse kõigile abivajajatele vedu haiglasse ja esmatasandi arstiabi osutamine kohapeal. Keelatud pole küll ka tsiviilkiirabi kutsumine, kuid pole mõttekas näiteks pikemate õppuste ajal selle ooteasendis hoidmine, väljakutse õppealadele võib aga kaua aega võtta.

Kaitseväes hakkavad tegutsema kolmeliikmelised kiirabibrigaadid kahes erinevas koosseisus, luuakse nii arstibrigaad kui õebrigaad.

Eelnõu rakendamisel kulub tegevuslubade taotlemiseks umbes 4700 eurot, mis on planeeritud kaitseväe tänavusse eelarvesse. Kulud kaitseväe kiirabi tegevuse käivitamiseks ja tegevuses hoidmiseks on eelarvesse planeeritud.

Kaitseväe meditsiiniteenistuse eelarve 2011. aastaks tervishoiuteenuste osas on 1 172 583 eurot ja meditsiinivarustuse osas 319 558 eurot.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles