Maavanemate vääramatu parteistamine jätkub

Sulev Valner
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maavanemad.
Maavanemad. Foto: Pm

Kui värskelt Lääne maavanema kandidaadiks esitatud Võru reformierakondlane Innar Mäesalu saab ametisse, siis ongi peaaegu kõik maavanemad koalitsiooniparteide liikmed. Vaid Ida-Viru maavanem Riho Breivel on veel erand, aga temagi viieaastane ametiaeg lõpeb järgmisel aastal. Suure tõenäosusega näeme seejärel pilti, kus eranditult kõik maavanemad esindavad valitsusliidu parteisid, kirjutab Sulev Valner.

Aastatel 2009–2011 on valitsus ametisse määranud (koos nimetamisel oleva Lääne maavanemaga) 13 maavanemat, kes kõik kuuluvad kas Reformierakonda või Isamaa ja Res Publica Liitu. Samas on üleskutse hoiduda riigiametnike parteistamisest kõlanud kõigi viimaste valimiste eel kui oluline osa riigi valitsemise heast tavast.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on paljudes sel teemal peetud aruteludes jäänud kõlama, et parem olgu inimene läbipaistvalt teatud mõtteviisi pooldaja, mitte varjatult. «Kui tegemist on riigi esindajaga kohapeal, on tal lihtsam töötada, kui tal on valitsuse toetus,» toob ta valitsuserakonda kuuluva maavanema üheks plussiks.

Kas võib öelda, et varem olid paljud populaarsed maavanemad liiga vastanduvad valitsusele ja seetõttu on maavanemad nüüd muudetud rangelt valitsuse käepikenduseks?

«Ilmselt küll,» vastab regionaalminister lakooniliselt.

Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele nimetab maavanema regionaalministri ettepanekul viieks aastaks ametisse valitsus. Ehkki seadus ütleb, et regionaalminister peab tutvustama maavanemakandidaati enne maakonna kohaliku omavalitsusliidu üldkoosolekule ning kuulama ära ja valitsusse viima omavalitsuste arvamuse, on see viimastel aastatel muutunud puhtaks formaal­suseks.

Isegi kui omavalitsused ütlevad kindla «ei», nagu juhtus näiteks Priit Sibula esitamisel Põlvamaal 2007. aastal, Tiit Leieri puhul Raplamaal 2009. aastal või Andres Kõivu puhul Võru maavanema kandidaadina 2010. aastal, ei ole valitsusliit jätnud endale vajalikku meest ametisse panemata.

Regionaalminister Kiisler põhjendab omavalitsusliitude tahte sellist eiramist kahe põhjusega.

«Üks on see, et maavanem on selgelt riigi esindaja, mitte omavalitsuste esindaja. Teiseks domineerivad praeguseks enamikus maakondades omavalitsusjuhtidena inimesed, kes on erakondliku kuuluvusega või muidu poliitilised figuurid,» märgib ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles