Kuigi riik plaanib ühtlustada ministeeriumide ja nende allasutuste sümboolika, ei soovi kümme riigiasutust oma senisest logost loobuda ning esitasid vastava taotluse koos põhjendusega riigikantseleile.
Kümme riigiasutust ei soovi oma logost loobuda
22. november 2011, 14:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilseks esitasid Riigikantseleile põhjendatud taotlused need valitsusasutused, mis soovivad jätkata oma senise logo kasutamist. Kokku laekus 10 taotlust. «Senise logo kasutamist soovisid jätkata vanglateenistus, prokuratuur, kaitsevägi, teabeamet, muinsuskaitseamet, statistikaamet, politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet ning päästeamet (sh häirekeskus),» ütles riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed.
Soovi riigivõimust visuaalseks eristumiseks põhjendati pikaajaliste traditsioonide, seaduseandja soovi, organisatsiooni kultuuri, operatiivsusega kriisiolukordades, rahvusvahelise praktika ja sõltumatuse näitamisega.
Sümboolikanõuniku sõnul vaadatakse esitatud taotlused riigikantseleis läbi, hinnatakse põhjendusi ja logode kooskõla seadustega. Seejärel teavitatakse osapooli tulemustest ning antakse juhiseid edasiseks tegevuseks.
Politsei ja päästjad tahavad oma logo
Siseministeerium tegi riigisekretärile Heiki Loodile ettepaneku jätkata politsei- ja piirivalveameti, päästeameti (sh häirekeskuse), kaitsepolitseiameti, sisekaitseakadeemia ning siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus senise sümboolikaga.
«Sisejulgeolekuasutused on tugeva märgisüsteemiga (paramilitaarsed) struktuurid, kus sümboolikal on väga oluline väärtus ja roll ning selle au sees hoidmine ei ole võrreldav organisatsioonidega, kelle logotüüp on lihtsalt tunnusmärgiks või eristumisvahendiks,» kinnitas ministeerium oma pöördumises.
Siseministeerium leiab, et paramilitaarsete organisatsioonide märgisüsteemi ei tohiks lõhkuda, kuna selle süsteemiga on seotud rituaalid ja väärtused, mida märgid endas kannavad ja organisatsiooni ühendavad. «Neid väärtusi väljendatakse austusavaldustes lipule, vapile ja neid kandvaile sümbolitele,» toonitatakse kirjas.
Ministeeriumi kinnitusel on sümboolika oluline funktsioon kanda edasi ja ühtlustada väärtusi ka organisatsiooni sees, tekitada meeskonnatunnet ja motiveerida töötajaskonda. «Tänaseks on kasutusesolev sümboolika osa organisatsioonikultuurist, sümboolikaga edasikantavad väärtused on juurdunud ning on tõenäoline, et logo jõuga muutmine ei suuda peatada traditsioonilist, kuid siis juba alternatiivse visuaali edasikandmist, » põhjendatakse vajadust säilitada senised logod.
Politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitseiameti ja päästeameti embleemide kasutamisel tuleb siseministeeriumi arvates rõhutada, et nende ametkondade kiire ja selge eristamine ühist reageerimist nõudvale sündmusele on olukorra lahendamise juhtimise seisukohalt äärmiselt oluline. «Täna aitavad reageerivaid ametkondi selgelt eristada varrukaembleemid,» rõhutas siseministeerium.
Sisekaitseakadeemia logo soovitakse säilitada põhjendusega, et kõigil Eesti kõrgkoolidel on tunnusmärk ning akadeemia on lisaks kõrgkoolile oma olemuselt paramilitaarne organisatsioon, koondades endasse mitme paramilitaarse organisatsiooni – politsei, piirivalve, päästeteenistuse, kaitsepolitsei, tolliteenistuse ja vanglateenistuse – organisatsioonikultuuri ja toimeloogika.
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse (SMIT-i) ametlik logo kasutamisele jäämist põhjendatakse sellega, et kuna SMIT-i visuaalse identiteedi esmane sihtrühm on selle enda töötajad ja haldusala, mitte avaliku teenuse tarbijad.
Ministeeriumide kantslerid otsustasid novembri alguses, et senised ministeeriumide logod tuleb ümber teha ja võtta kasutusele ühtne kujundus, mis sisaldab väikest riigivappi ning asutuse nimetust.