Riigikontroll leidis oma äsjases õigusaktide mõju hindamise aruandes, et õigusaktide mõju analüüsitakse akti esitaja poolt puudulikult, mistõttu ei ole õigusakti vastuvõtjatel ega avalikkusel piisavat ja usaldusväärset infot seaduse võimalike tagajärgede kohta.
Riigikontrolli aruandest selgub, et õigusaktide mõju hinnatakse vähe ja formaalselt. Kõigi auditeeritud õigusaktide seletuskirjades puudusid mõjuhinnangud rohkem kui pooltes nõutud mõjuvaldkondades, leidis riigikontroll.
Mõjuhinnangute esitamata jätmise peamiseks põhjuseks on puudulik kontroll mõjuhindamise reeglite täitmise üle ja mõjuhindamise alatähtsustamine.
«Vähe hinnatakse õigusaktide mõju ka seetõttu, et õigusaktide väljatöötajatel napib oskusi kõiki mõjusid hinnata ja sageli on selleks liiga vähe aega ning uuringute tellimiseks väljastpoolt ministeeriumi raha ei jätku,» seisab riigikontrolli aruandes.
«Õigusaktide seletuskirjades kajastatakse sageli ainult positiivset või väljavalitud reguleerimisviisi toetavat mõju, jättes välja toomata negatiivsed tagajärjed,» lisatakse. Seal, kus mõju on analüüsitud, on mõjude arvulist väljendust kasutatud vaid pooltel juhtudel. Mõjusid rahas on teatud määral hinnatud samuti pooltes seletuskirjades, kusjuures hinnang, mis käsitleb nii tulusid kui ka kulusid, on esitatud vaid umbes 10 protsendis seletuskirjades.
Kulusid riigieelarvele pole pooltel juhtudel välja toodud
Rohkem kui pooltes õigusaktide seletuskirjades ei ole riigikontrolli aruande järgi välja toodud kulusid riigieelarvele või on piirdutud vaid viidetega, et täiendavaid kulusid riigieelarvele ei kaasne või et seaduse vastuvõtmine ei põhjusta riigile täiendavaid lisakulutusi.
«Rahandusministeerium ei ole seejuures pidanud vajalikuks luua ministeeriumidele õigusaktide seletuskirjas riigieelarve kulude arvestamiseks vajalikku juhendit, mistõttu õigusaktide mõju analüüsimine ei toeta riigieelarve koostamist ega eelarvekulutuste optimeerimist,» leidis riigikontroll.
Õigusakti seletuskirja eelnõus hinnatakse ebarealistlikult seaduse jõustumiseks vajalikku aega ning planeeritakse puudulikult rakendamiseks vajalikke tegevusi. Sageli jäetakse õigusakti avaldamise ja jõustamise vahele väga vähe aega. Üle kahe kolmandiku valimi õigusaktide puhul jäi õigusakti rakendajatel seaduse avalikustamisest kuni selle jõustumiseni vähem kui kaks kuud, enam kui poolte õigusaktide puhul jäi aega vähem kui üks kuu.
Paljudel õigusaktidel puudusid jõustumise päeval vajalikud rakendusaktid. See tingib probleemid seaduste rakendamisel ning vajaduse seadusi kiiresti pärast vastuvõtmist muuta.
Euroopa Liidu (EL) õiguse ülevõtmisega seotud õigusaktide puhul on mõjude hindamise olukord sama kui ainult riigisiseseid küsimusi reguleerivates seadustes. Seni lahendamata probleemiks on huvirühmade juurdepääs infole ELi õigusloome varases etapis.
Õigusaktide mõju analüüs pole viimastel aastatel paranenud
Kuigi justiitsministeerium on alates 2007. aastast seadnud endale eesmärgiks parandada õigusaktide mõju analüüsimise korraldust ja mõjude analüüsi kvaliteeti, ei ole riigikontrolli hinnangul seda eesmärki suudetud täita.
Justiitsministeeriumi tegevus selles vallas on piirdunud uue mõjude analüüsimise korralduse kavandamisega, ministeeriumide praktiliseks ja järjepidevaks nõustamiseks ning mõjude analüüsimiseks ei ole aega ega raha jätkunud.
Riigikontroll soovitas täpsustada õigusakti mõjude analüüsimise ulatust ja meetodeid ametnike jaoks, seada sisse järjepidev ja sisuline kvaliteedikontroll nii täitevvõimu kui ka riigikogu tasandil, parandada huvirühmade õigusloomesse kaasamist, esitada mõjuanalüüs õigusakti eelnõu juures senisest selgemalt, suurendada ministri vastutust mõjuanalüüside põhjalikkuse eest oma valdkonnas ning töötada justiitsministeeriumis välja õiguspoliitika arengusuundade rakendusplaan.
Riigikontroll auditeeris, kas valitsuse algatatud või vastuvõetud õigusaktide eelnõude seletuskirjad sisaldavad mõjuanalüüse ning kas õigusaktide mõju hindamise korraldus tagab järjepidevalt selle, et tehtud analüüsid annaksid riigikogu liikmetele ja avalikkusele usaldusväärset infot õigusakti rakendamise võimalike tagajärgede kohta.
Selleks hindas riigikontroll, kas ministeeriumid on täitnud kohustust analüüsida õigusaktide väljatöötamisel nende mõju. Samuti auditeeriti justiitsministeeriumi tegevust õigusaktide mõju analüüsimise arendamisel ja parandamisel.