Meediaarvustus: helenduv olend Kersna

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Verni Leivak.
Verni Leivak. Foto: .

Pean tunnistama, et vähemasti minu tutvusringkonnas polnud inimest, kes hiljutist Vahur Kersna autorisaadet «Helenduvad olendid» poleks vaadanud. Üle hulga aja küsiti ja uuriti pigem, et kas ikka vaatasid ja kuidas meeldis. «Väga meeldis,» kõlas nii küsijate eneste kui vastaja suust.



Mis ometi oli see, mis Kersna saate nii meeldivaks ja vaadatavaks tegi? On ju vana tarkus, et kõigile meeldida ei saa ning vist pole see kunagi Kersna eesmärk olnudki. Õigemini päris kindlasti.



Alles see ju oli, kui armastatud saatejuht, ise raske haigusega võideldes, ütles Postimehe veergudel oma tööandja aadressil kõik südamelt ära. Ütles suu puhtaks. Aga ju ta siis tõtt rääkis, ükskõik kui valus või ebameeldiv see ka polnud. Ning tõik, et mees on taas oma kodukanali leival, näitab samas ka Eesti Rahvusringhäälingu juhtkonna tugevust, kriitikataluvust, ning nõnda saigi Kersna uue võimaluse: eks näita siis klassi!



Kuid nüüd ka saatest. Üks intervjueeritu, näitleja ja kirjanik Jaan Tätte põhjendas väga õigesti, miks ta üksildasel Vilsandi saarel telerit vaadata ei taha ning seetõttu jõudehetkel pigem lugeda eelistab. Sest sisutühjale meelelahutusele orienteeritud telesaated tõmbavad pea mõtetest tühjaks. Jah, ka Kersna «Helenduvad olendid» võib julgelt meelelahutussaadete sekka kvalifitseerida. Ent sisutühjuses seda küll süüdistada ei saa.



Pigem oli tegu koputusega alati kiirustava ja pealiskaudsusele kalduva nüüdisaja inimese südametunnistusele – peatu korraks, kuulata ja mõtle kaasa. Küsitletute ring oli lai – alates lotoga miljoneid võitnud Selveri kassapidajast ja lõpetades Helgi Salloga.



Ma ei kujuta ette, kui suur osa salvestatud intervjuude materjalist eetrisse jõudis, kuid üks on selge – kaamera ees juba igaüks end avama ei kipu. Võimalik, et paljud olid ka saatejuhi isiklikud tuttavad, aga kindlasti mitte kõik.



Mistõttu Kersna eriline oskus vaikselt, pealetükkivuseta, ent sugereerivalt intervjueeritavatele mõjuda väärib kolleegide kadedust. Mis viib mõttele, et eks see Vahur Kersna ise kah üks helenduv olend ole – muidu ta ju omasuguseid ära poleks tundnud.



Sel pühapäeval on mees taas teleekraanil – alustab saatesari «Täna õhtul...», kus Kersna esimeseks saatekülaliseks on pooleteise kuu eest 60. sünnipäeva tähistanud muusik Tõnis Mägi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles