Kuigi Vene-Ukraina gaasitüli tõttu on tarned mitmesse liikmesriiki vähenenud, ei kavatse Euroopa Liit kriisi esialgu aktiivselt sekkuda.
Gaasitülis kannatavad ka Euroopa riigid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiski kogunesid liikmesriikide saadikud eile Brüsselis olukorda arutama. Kiievisse sõitis asja uurima ELi delegatsioon, kirjutas uudisteagentuur AFP.
Kuigi paljud ELi liikmesriigid sõltuvad suuresti Vene maagaasist, on ühendus viimastel päevadel vältinud aktiivse vahendaja rolli ja nimetanud kriisi rangelt kahepoolseks kaubandustüliks.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja Ferran Tarradellas ütles, et Euroopa gaasivarud on piisavad, kuigi külmema ilma korral võivad pinged tekkida. Pärast kolme aasta tagust gaasitüli on ELi riigid ja ka Ukraina piisavalt gaasi varunud, et olla valmis juhuks, kui Moskva gaasikraani taas sulgeda otsustab.
Vaatlejate hinnangul pole ELis üksmeelt, kuidas energiamonopoli Gazprom ja Ukraina riigiettevõtte Naftogaz gaasitülile reageerida. Ehkki mõlemad pooled on aktiivselt Brüsselis lobitööd teinud, on blokk selgelt otsustanud sel korral asjasse mitte sekkuda.
Viimastel päevadel on Vene gaasitarned vähenenud eeskätt Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikidesse. Eile hommikuks olid Venemaalt plaanitust vähem maagaasi saanud Bulgaaria, Kreeka, Poola, Ungari, Rumeenia ja Tšehhi. Rumeenia puhul on tarned vähenenud 30 protsendi võrra, teistel viie kuni 15 protsendi võrra. Lisaks ELi riikidele napib Reutersi teatel Vene gaasi ka Horvaatias ja Türgis.
Kuhu gaas kaob? Gazprom väidab, et Naftogaz varastab Euroopa tarbijatele mõeldud gaasi endale. Ukraina seevastu süüdistab Balkani piirkonna riikidesse mõeldud gaasi varastamises Gazpromi tütarfirmat Moldovagazi. Gazprom on palunud Euroopa Komisjonil saata Ukrainasse sõltumatud vaatlejad, et teha kindlaks Ukrainat läbiva gaasitransiidi maht.
Ettevõtte pressiesindaja Sergei Kuprijanov põhjendas, et Naftogaz ei luba Gazpromi esindajaid oma gaasivaatlusjaamadesse. Ent Tarradellase sõnul pole ELil kavatsust Ukrainasse vaatlejaid saata.
Ka üks ELi eesistuja Tšehhi delegatsiooni kuuluv esindaja ütles AFP-le, et gaasitransiidi mahtu ei saagi kindlaks teha, kuna osalised annavad vasturääkivat infot. Mõlemad pooled on pöördunud ka kohtu poole.
Gazpromi sõnul on nad kaotanud usalduse Ukraina vastu ja asunud maagaasi läbiveoks alternatiive otsima. Gaasihiid saatis pühapäeval Naftogazile hoiatuse, milles teatab, et vähendab Sojuzil, ühel Ukraina peamisel gaasitrassil, transiidimahtu 52 miljoni kuupmeetri võrra ööpäevas. Tegemist on umbes sama suure mahuga, kui tarbib talvel ligi kümne miljoni elanikuga Euroopa riik.
Naftogazi sõnul tähendaks nii ulatuslik transiidi vähenemine ühel torujuhtmel seda, et Ukraina pole enam võimeline Venemaalt ELi tarnima kogu maagaasi, mille eest ELi riigid juba maksnud on.