Põhiline takistus Eesti edasiliikumiseks korruptsioonivastases võitluses peitub seadusandja soovimatuses tegelda poliitikuid endid vahetult puudutavate valdkondade korrastamisega, leiab ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii.
Prii: võimuesindajate korruptsioonijuhtumitega tegelemiseks puudub huvi
1. detsember 2011, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üleüldine poliitiline huvi tundub praegu väga nõrk olevat, eriti just neis teemades, mis puudutavad poliitikuid endid,» tunnistas Prii.
Tema sõnul kerkib aeg-ajalt esile olukordi, kus tekib küsimus, kas riigikogu saadik on käitunud korrektselt või mitte. «Siin ongi küsimus, kas saadikud ei saa ise aru, kust see piir läheb, kus nad ületavad selle lubatud mõjutatavuse ja lähevad lubamatu mõjutatavuse poole üle.»
Prii sõnul aitaks olukorda parandada see, kui saadikud omavahel asjad läbi räägiks. «Võib-olla neid halle valdkondi on nii palju, kus nad (saadikud – toim.) ise ka ei tea, kuidas käituda,» tõdes ta. Ta soovitas saadikutel koostada käitumisjuhend, kus oleks määratud n-ö lubatud mõjutamise piirid ja olemas ka näpunäited, kuidas käituda võimalikke huvide konflikte sisalduvates olukordades.
«Ega lobitöö tegemine, seadusandja mõjutamine ei ole midagi taunitavat, peaasi, et see püsib lubatud raamides ja et seadusandja ise, kes ennast mõjutada laseb, ei hakka sellest kasu saama,» toonitas ta.
Kuigi võrreldes oma lähinaabrite Läti ja Venemaaga on Eesti korruptsioonitajumise edetabelis kõrgel kohal, oleme me Põhjamaadest kaugel maas.
«Kõige olulisem vahe Põhjamaadega on ühiskonna eetilise suhtumise erinevus. Seda, mida meie ühiskonnas tolereeritakse, seal kindlasti ei tehta,» selgitas Prii. Põhjamaade tasemeni jõudmine tähendab Prii sõnul, et avalikkuse teadlikkus korruptsioonist ja ühiskonna harimine sel teemal peab jõudma täiesti uuele tasemel.
Võimuesindajate teiseks huvipuuduse näitena toob ühing välja erakondade rahastamissüsteemi ebaõnnestunud muutmise, mille tulemusel on jätkuvalt nõrk järelevalve erakondade rahastamise ja kampaaniakulude üle. «Paraku ei soovinud seadusandja luua erakondade rahastamise järelevalve komisjonile suuremat võimekust kui pelgalt esitatud aruannete läbivaatamine ja matemaatilise õigsuse hindamine,» tõdetakse ühingu pressiteates.
Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on korruptsioon ja sellesse suhtumine peegel ühiskonna väärtushinnangutele. «Näiteks Nõukogude okupatsiooni ajal oli riigiga opositsioonis olemine pigem auasi. Osa inimesi laiendas seda ka riigi varale ja pidas riigi tagant varastamist väikeseks patuks. Paraku ei ole see suhtumine päriselt kadunud ka täna ning seetõttu on korruptsiooniga võitlemine jätkuvalt riigi üks prioriteet,» teatas ta.
Riigikogu esimehelt Ene Ergmalt ei õnnestunud täna kommentaari saada.
Täna avalikustatud 2011. aasta rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi tulemus 6,4 palli paigutab Eesti riikide pingereas 29. kohale. Rahvusvahelise korruptsiooni tajumise indeksis jagas Eesti naabritest Soome koos Taaniga teist kohta, Leedu oli 50, Läti 61 ja Venemaa 124.