Kohus: kahtlaste tõendite alusel ei saa süüdi mõista

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dmitri Klenski ja Maksim Reva.
Dmitri Klenski ja Maksim Reva. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Täna avaldatud aprillirahutuste organiseerimises süüdistatute motiveeritud kohtuotsusest selgub, et kohtu hinnangul põhines süüdistaja kaasus kahtlastel tõenditel ning vasturääkivustel.

Kohus otsustas eile, et Dimitri Klenski, Dmitri Linteri, Maksim Reva ja Mark Sirõki süü neile esitatud süüdistustes, massilise korratuse organiseerimises, millega kaasnesid rüüstamised, purustamised ja süütamised, pole kohtus tõendamist leidnud.

Kohus leidis, et asjas kogutud tõenditega on täielikult tõendatud vaieldamatult vaid fakt, et Tallinna kesklinnas ja vanalinnas 26.- 28.04.2007  toimusid massilised korratused, suure hulga stiihiliselt käituva rahvamassi poolt pandi toime kaupluste, kioskite, sõidukite purustamisi, rüüstamisi, süütamisi, lõhuti liiklusmärke, tänavavalgustusi, reklaamitahvleid, turvakaameraid, bussiootepaviljone, telefoniputkasid ning osutati füüsilist vastupanu korda tagada püüdvate politseiametnike suhtes.

Dimitri Klenskile, Dmitri Linterile, Maksim Revale ja Mark Sirõkile esitatud süüdistuse kohaselt organiseerisid nemad, kasutades oma autoriteeti ja liidripositsiooni, ühiselt ja kooskõlastatult Eestis paljusid inimesi hõlmavad rahutused.

«Kohtuliku uurimise käigus ei leidunud tõendeid selle kohta, et kogu see rahvamass, mis kogunes Tõnismäele 27. aprilli õhtul 2007. aastal ning hiljem osales massilises korratuses, millega kaasnesid rüüstamised, purustamised jms, oli sinna kogunenud just süüdistatavate tegevuse tagajärjel,» seisab motiveeritud kohtuotsuses.

Harju maakohus viitas ühele varasemale riigikohtu otsusele, mis leidis, et kui tõendite uurimisel tekivad mõistlikud kahtlused ja neid ei ole võimalik kõrvaldada teiste asjas olevate tõenditega, siis vastavalt põhimõttele in dubio pro reo, peab tegema otsuse süüdistatava kasuks.

Kohtu hinnangul oleks olnud vale teha süüdimõistev otsus süüdistatava suhtes kahtlaste tõendite alusel või uurimata vasturääkivuste ja oletuste alusel.

«Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et Dmitri Linter, Maksim Reva, Mark Sirõk ja Dimitri Klenski tuleb neile esitatud süüdistustes õigeks mõista, kuna nende tegudes puudub Karistusseadustiku paragrahv 238 ettenähtud kuriteokoosseis,» leidis kohus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles