Ühendamet masendab piirivalvureid

Piiril patrullimise kõrval tuleb piirivalvuritel nüüd lahendada ka peretülisid ja püüda roolijoodikuid. Foto: Kristjan Teedema

Eelmise aasta jaanuaris loodud rohkem kui 6000 töötajaga ühendamet ei ole veel kaugeltki kokku kasvanud, pigem unistab valdav osa piiri­valvuritest taas iseseisvast piirivalveametist.

Piirivalvurite lootuselõkkele puhub tuult esialgu samuti politsei- ja piirivalveametisse absorbeeritud keskkriminaalpolitsei taastamine. Tõsi, Postimehe valduses pole mingit põhjalikku küsitlust, kui suur osa piirivalvuritest tahaks taas lahku lüüa. Küll aga kinnitavad vestlused mitme piirivalvuriga, et nende meelsus on reatöötajatest keskastme juhtideni välja eranditult ühend­ameti vastu.

Kas ühendametit on siis halvasti juhitud? Asi ei ole isegi mitte selles, vaid asjaolus, et politsei ja piirivalve ühendamisest võitsid pigem politseinikud. Nemad teevad oma tööd edasi, aga ääremaadel tegutsevad piirivalvurid peavad nüüd lisaks põhitööle tegelema ka roolijoodikute jahtimise ja peretülide lahendamisega.

Riigile on nii odavam, aga kui mõelda masuajal kahandatud tasemele jäänud palkadele, ei lisa koormuse kasv kindlasti motivatsiooni. «Ida- ja kagupiiri töötajaid pole väga palju politseinikutööga kurnatud, aga asi on väga hull läänes ja põhjas,» rääkis üks tundmatuks jääda sooviv piirivalvur. «Mõned mehed ongi pandud ainult politseinikutööd tegema. Nad peaaegu ei tegelegi enam piiri valvamisega.»

Uneajast pätijahile

Ka Vene piiri valvavad piirivalvetöötajad peavad peretülisid lahendama ja liiklust kontrollima.

«Terve maakonna peale on kaks politseipatrulli ja kui siinkandis midagi juhtub, siis helistatakse kordonisse ja meie peame asja lahendama hakkama,» lausus piirivalvur. «Samas ei ole sellised väljakutsed erinevalt politseipatrullidest meie põhitöö – tuleb ette, et mehed parajasti magavad ja siis tuleb nad uneajast politseitööle saata.»

Piirivalvuri jutu järgi käib piirivalve politseitööga seotud õppustel, aga seni pole näha olnud, et politseinikud osaleks piirivalveõppustel. «Kui meil on oma tööga seotud väljakutse, siis me neid appi ei kutsu, küll aga kutsuvad nemad meid appi,» lisas allikas. Niisiis on äärealadel töötavate piirivalvurite näol leitud ka odav asendus hõredale maakonstaablite seltskonnale.

Eksivad need, kes arvavad, nagu piirduks piirivalvuri töö tornis istumisega. «Me teeme päästetöid jäält ja merelt, valvame piiri, tegeleme inimeste otsingutega, siin-seal kustutame isegi tulekahjusid ja nüüd siis oleme ka politseinikud,» loetles piirivalvur.

Piirivalvureid on allika andmetel rohkem lahkunud Põhja ja Lääne prefektuuris. «Mu enda hea sõber lahkus Lääne piirkonnast, sest talle ei antud enam erialast tööd.» Samas ei ole kaadri väljavool politsei- ja piirivalveametist veel võrreldav aastatega 2006 ja 2007, kui mehed läksid Soome ehitama.

Ametiuhkus

Politsei- ja piirivalveameti andmetel lahkus tänavu üheksa kuuga omal soovil töölt 248 inimest, neist suurim osa hoopis korrakaitsepolitseist. Lahkumist põhjendati kõige sagedamini uue ja sobivama tööpakkumisega. Samal ajal võeti tööle 203 inimest – niisiis on suurasutuse töötajaskond tänavu kahanenud.

Lisaks rõhutavad Postimehega vestelnud ja arusaadavatel põhjustel tundmatuks jääda soovinud piirivalvurid nagu ühest suust, et nemad õppisid ja tahtsid saada piirivalvuriks, mitte politseinikuks. Kaks nii erineva organisatsioonikultuuriga asutust ei sobi piirivalvurite hinnangul kokku.

Ühe piirivalve keskastme juhi sõnul on piirivalvuritel kujunenud teenistuse jooksul välja oma ametiuhkus. «Kui läksime piirivalvesse tööle, teadsime täpselt, kelleks me hakkame ja mis meist saab,» lausus ta. «Nüüd pandi meid väevõimuga teise struktuuri koosseisu.»

Teisalt on reapolitseinike ja -piirivalvurite läbisaamine Postimehega vestelnute hinnangul normaalne ja koostöö on parem kui varem eraldi asutustes. Politseinikud ise on ühendasutusega rohkem rahul. «Riigile on ääremaadel politseinike asemel piirivalvurite kasutamine odavam, ehkki teisalt tuleb piirivalvuritele juurde tööd, mis tegelikult ei ole piirivalve töö,» lisas üks piirivalvur.

Väiksem võimekus

Statistika andmetel pole kuritegevus pärast ühendameti loomist sugugi kasvanud, pigem vastupidi. Mullu kasvas kuritegude hulk kümne esimese kuuga küll kolm protsenti, tänavu kahanes see aga võrreldes eelmise aasta sama ajaga 14 protsenti.  

1990. aastatel pikka aega piirivalvet juhtinud Tarmo Kõuts arvab aga, et teisalt on kahanenud piirivalve piiri valvamise võimekus. «Ühendati täiesti erineva organisatsioonikultuuriga asutused,» lausus ta. «Olin ühendamisele vastu riigikogu liikmena ja olen vastu praegugi.

Ühendamise idee oli iseenesest õige, sest meil töötab avalikus teenistuses liiga palju inimesi.» Samas ei ole näiteks ministeeriumide varasemad ühendamised Kõutsi väitel lõppkokkuvõttes ametnike hulka vähendanud. «Mul on selline tunne, et meil ei õhene riik mitte ülalt, vaid alt.»

Kõutsi väitel lubas nii siseminister kui politseiameti peadirektor enne reformi riigikogulastele, et piirivalveameti ja politseiameti ühendamine toimub võrdsetel alustel. «Nendest põhimõtetest taganeti, sest näiteks prefektide nimekirjast ei leia ühtki piirivalveohvitseri,» lausus ta. «Praegu on piirivalve mõju ühises organisatsioonis kaduvväike, sest need inimesed on nüüd teisejärgulistel positsioonidel.»

Politsei- ja piirivalveametis töötab praegu 6078 inimest ehk ligi 300 võrra vähem kui tunamullu 31. detsembril.