Õpetajad asusid streiki ette valmistama

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
13. detsember 2011 19:06
Kuigi aastaid on räägitud õpetaja töö madalast prestiižist, palkadest ning pidevast puudusest, on töötukassas arvel sadu töökohti otsivaid pedagooge. Pilt on tehtud õpetajate meeleavaldusel, mis toimus tänavu sügisel. | FOTO: Mati Hiis / Õhtuleht

Loodetud palgatõusust ilma jäänud õpetajad on asunud streiki ette valmistama. Kõigi eelduste kohaselt peaks see toimuma kas järgmise aasta jaanuari lõpus või veebruari alguses.

«Täna saime riigikogu rahanduskomisjoni esimehelt Sven Sesterilt kirja, kus ta teatas, et arutasid (õpetajate palgatõusu – toim) küll, aga võimalust ei leidnud ning võimalused tekivad alles seoses koolivõrgu reorganiseerimisega,» rääkis Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees Sven Rondik. «See on sama hästi kui mitte midagi, sest see on kauge tuleviku küsimus,» tõdes ta.

Ametiühingu juhi sõnul on üldsus õpetajate palgatõusu poolt, kuid kahjuks riigijuhid sellega ei arvesta. «Hiljuti oli juttu, et kaitseväelastel oleks vaja palka tõsta, aga kaitseväelase palk on 630 eurot ja õpetajal 608,» tõi ta näite.

Rondik lisas, et kaitseväelane saab riigi poolt ka süüa, talle tagatakse riietus ja teatud määral ka majutus. «Lihtne reamees saab rohkem kui magistrikraadiga õpetaja. Kui me proportsioone vaatame, siis on see kurblooliselt naljakas,» nentis Rondik.

Kuna senised palganõudmised on hoolimata haridusministri Jaak Aaviksoo ja riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri lubadustest jäänud rahuldamata ning õpetajad olid teinud ettepanekuid üleriigilise streigi korraldamiseks, siis otsustaski tänane ametiühingu volikogu hakata streiki ette valmistama.

Esimese sammuna pöörduvad õpetajad riikliku lepitaja poole, et saada streigiõigus. «Aga siin on kaunis keeruline midagi lepitada, sest kui üks pool ütleb ei ja teine pool tahaks arutada, siis pole nagu midagi lepitada,» tõdes Rondik. Ka on kavas viia õpetajate seas läbi küsitlus, et kindlaks teha võimalik streigis osalejate arv. «Me ei hakka niisama korraldama, ilma et me teaksime palju osavõtjaid on,» kinnitas Rondik.

Rääkides streigi võimalikust kuupäevast, sõnas ametiühingujuht, et «eks see sõltub sellest, kuidas asjaajamisega läheb.» Rondiku arvates võib see toimuda kas jaanuari lõpus või veebruari alguses, aga kindlasti ei kavandata seda koolivaheajaks.

Ka on õpetajatel kavas pöörduda teiste ametiühingute poole toetuse saamiseks. «2003. aastal toetasid meid transporditöötajad ja veel mitmed ametiühingud. Loodame, et ka seekord,» sõnas Rondik. Ametiühingujuhi kinnitusel on õpetajate palgaküsimus tõsine ning see vajab otsustamist.

Tänavu 25. oktoobril kogunesid õpetajad ametiühingu korraldatud miitingule Toompea lossi ette.

Haridustöötajate liit pöördus oktoobri alguses riigikogu poole palvega leida õpetajate palgatõusukus lisaraha. Õpetajad soovisid, et nende palka tõstetaks 20 protsenti. Sügisel toimunud kolmepoolsed läbirääkimised õpetajate töötasude tõstmise osas lõppesid  tulemusteta. Õpetajate toetuseks avaldati meelt ka haridusministeeriumi ees ning Facebookis koguti allkirju õpetajate palkade toetuseks.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL