Riigikogu tänavuse sügisese tööperioodi esinemiste statistika näitab, et mõned rahvaesindajad paistavad silma eriti aktiivsete esinejatena, kuid leidub ka suuri vaikijaid.
Riigikogus leidub nii suuri sõnameistreid kui vaikijaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige suurema rääkijana paistab silma riigikogu esimees Ene Ergma, kes ajavahemikul 12. septembrist kuni 15. detsembrini on 1141 korral sõna võtnud ning neli kõnet pidanud. Ilmselt ei ole selles ka midagi imelikku, sest spiiker peabki riigikogu tegevust kindlal käel juhtima.
Ergmast jääb vaid natuke maha riigikogu aseesimees Laine Randjärv, kes on sõna võtnud 1046 korral, kuid kõnesid pidanud pole. Teine aseesimees Jüri Ratas on sõna võtnud 816 korral ning pidanud viis kõnet.
Riigikogu lihtliikmetest on esinemiste osas esikohal Reformierakonda kuuluv Aivar Sõerd, kes on pidanud 136 kõnet ning võtnud sõna 14 korra. Temale järgneb kokku 116 esinemisega keskerakondlane Kadri Simson, kes on pidanud 56 kõnet ja võtnud sõna 60 korral. Aktiivne on olnud ka keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin , kes pidas 51 kõned ja võttis 61 korral sõna.
Peale suurte sõnameistrite leidub aga riigikogus ka rahvasaadikuid, kes tahavad tahaplaanile jääda ning püüavad võimalikut vähe häält teha. Seda edetabelit juhib kindlalt IRLi liige Tõnis Palts, kes ei ole kolme kuu jooksul kordagi sõna võtnud, kõnepidamisest rääkimata.
Ühe korra on sõna võtnud reformierakondlane Margus Hanson ning korra on kõnet pidanud parteitu Andres Jalak. Terje Trei Reformierakonnast on ka vaid korra kõnepulti astunud. Kaks korda on sõna võtnud Reformierakonda kuuluv Andrei Korobeinik. Erilise aktiivsusega ei ole silma paistnud ka endine riigikogu liige Indrek Raudne, kes on korra kõnet pidanud ja kaks korda sõna võtnud.