Pakosta: IRLi fraktsioon pole gümnaasiumivõrgu plaani veel arutanud

Pakosta sõnul käivad IRLis praegu arutelus selle üle, milline peaks ideaalne gümnaasiumiharidus olema ja mida annaks veel paremini teha.

Tema väitel on kooli omandivorm vaid üks paljudest tehnilistest abinõudest.

«Oluline on ikkagi sisu ja eesmärkide täpne kirjeldamine,» sõnas Pakosta. «Sisuliselt tegeleme tarbijakaitsega - riik peab sellest hoolima, et iga noor, kes gümnaasiumipinki istub, sealt ka tõesti väga hea hariduse saab ja isikliku arenguhüppe saavutab - mitte lihtsalt ei pikenda lapsepõlve.»

Pakosta väitel pole IRL näinud gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise plaane, mistõttu ei saa fraktsiooni hinnangust rääkida.

Pakosta rõhutas, et kõige olulisem on siiski kokku leppida, mida tahetakse saavutada ja siis hakata uurima, kus ja kuidas leida või hoida selleks parimad majad. Pakosta arvates peaks muudatuste eesmärk peab olema kvaliteedi tõstmine.

Pakosta sõnul võiks kutseharidust rohkem siduda gümnaasiumidega, eriti seal, kus see on tõesti sisukas ja sobilik.

«Prantsuse lütseumi lõpetajad võib-olla ei vaja väljaõppinud põetaja pabereid, samas aga mõni gümnaasium võiks näiteks üheks suunaks võtta terviseedendamise, siis koostöös kutsekooliga võiks pakkuda näiteks põetaja või vanurihooldaja kutset,» selgitas Pakosta.

Pakosta rõhutas, et hariduses võiks üldse soosida erinevaid kooslusi ja paindlikke ning mitmekesiseid vorme, mistõttu näeb temagi, et osadel juhtudel oleks gümnaasium rohkem rakenduslikku laadi.

«Ainus, mida tööjõuvajaduste kohta teame, on, et vaja on mitmekesisust ja väga erinevate oskustega inimesi,» kirjeldas ta.

Pakosta kinnitusel näitab töötuse analüüs, et kõige suurem on tõenäosus töökohata jääda juba noorest east siis, kui on kas ainult põhikooliharidus (või pole seegi lõpetatud) või kombinatsioon põhikool pluss kutsekool.

Tööturul hakkamasaamine ehk teisisõnu noore inimese rakendatavus tõuseb oluliselt, kui noore haridustee on olnud gümnaasium pluss kutsekool.

«Pelgalt selle tõttu, et kuskil põhikoolis ei lastud kutsekooli esindajat üle ukse sisse ennast tutvustama, ei ole mõtet veel haridust reformima hakata - lihtsam on nädalaks kutsekooli reklaamtelk põhikooli vastu püsti panna,» hindas ta. «Ebaterve konkurents on kinni konkreetsetes inimestes ja mitte süsteemis.»

Pakosta väitel saab riik ka praegu gümnaasiumivõrgu osas otsuseid teha ning seda rahastuse ja õppekavade kaudu.

«Muudatus saabuks siis, kui riik ütleks, et ta näiteks keelab omavalitsusel kooli pidada või telepilti edastada,» sõnas Pakosta. «Ma ei usu keeldude kohasusse hariduses.»

Pakosta hinnangul peaks riik kirjeldama soovitud olukord ja suunama investeeringurahasid jms selliselt, et kohalikud inimesed saaksid teha selgemaid valikuid.

«Mingist hetkest tuleb hakata ilmselt ka koolituslube ära võtma, sest riigil on kohustus jälgida, et tema noored kodanikud saaksid ikkagi kvaliteetset haridust,» sõnas Pakosta. «Kui nõuetekohast asja noortele ei pakuta, tuleb koolitusluba ära võtta.»

Tema arvates võib muudatusi nägema hakata järgmisest sügisest, sest siis hakkab kehtima kolme suuna nõue ja sellega kaasnevad muudatused.