Paljud pensionärid ei suuda harjuda mõttega, et edaspidi peavad nad krõbisevate rahatähtede asemel vaid pangakaarti silitama ning on esitanud avalduse ka edaspidi pension koju kätte saada.
Eakad näevad pangakaardis kuradit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raplamaa Kehtna valla sotsiaalnõuniku Mare Käpa sõnul arvab näiteks mõni usklik inimene, et pangakaart on kuradist, ja seepärast ta seda põhimõtteliselt ei vormistagi. «Inimesed on harjunud oma raha ise lugema ja katsuma,» rääkis ametnik.
Mõnel pool maal aga ei ole pangaautomaate ja isegi kohalikus poes ei saa pangakaardiga maksta. Viljandi- ja Valgamaal oli kokku 2350 inimest, kes soovisid, et neile pension ka edaspidi koju toodaks. Neist avaldustest rahuldati aga vaid 817.
Tartu pensioniameti pensioni- ja toetuste osakonna juhataja asetäitja Kersti Milleri sõnul oli soovijate hulgas kindlasti ka neid, kes taotlesid raha kojukandmist puhtalt mugavusest.
Mõnede inimeste puhul oli aga tegu elementaarse vajadusega. «Kus on näiteks halb bussiühendus ja liikumine seepärast piiratud,» selgitas Miller.
Kuigi 85-aastane Voldemar Kahu elab Võrus, taotles temagi raha kojutoomist. Mehe taotlust ei rahuldatud ja nüüd hakkab ta iga kord raha kojutoimetamise eest maksma 60 krooni.
«Enne toodi kogu aeg koju,» rääkis Kahu. «Mina lihtsalt ei ole suuteline rahal järel käima.»
Kuigi Kahu ei mõistnud, miks sellist muudatust vaja oli, ei sõdinud ta ka selle vastu. «Mis mul siin ikka öelda, olen mitu valitsust üle elanud, eks elan selle jama ka,» ütles eakas mees.
Tartu pensioniameti Võru klienditeeninduse peaspetsialisti Pilvi Meemanni sõnul esitavad inimesed neile küll palju küsimusi nii telefoni teel kui ka ise pensioniametisse kohale tulles, ent siiani on uuele süsteemile üleminek kulgenud rahumeelselt.
Äsja 70. sünnipäeva tähistanud tallinlanna Ljubov Erdman saab lisaks pensionile ka puudetoetust. «Ma ei saa õue minnagi, kui kohe jälle kukun,» rääkis naine. Sotsiaalkindlustusamet ei rahuldanud ka tema soovi pensioni koju saada.
Vanaproua on üle elanud raske kukkumise, mille tagajärjel ei toimi hästi tema vasak kehapool. «Olen juba seitse korda uuesti kukkunud, sest mul ei ole tasakaalu,» ütles naine.
Nüüd on Erdmanil võimalus maksta kojukandmise eest või kirjutada taas sotsiaalkindlustusametisse avaldus ja loota, et ehk seekord läheb õnneks.
Õnnelikumad on aga Kehtna vallas elavad Liia Puuorg ja Asta Käspu. Puuoru soov riigi kulul pension koju saada rahuldati. «Oh jumal tänatud,» ütles naine selle peale. «Aitäh teile rõõmsa uudise eest!»
Käspu aga rääkis õhinal, et tal on juba aastaid pangakaart olnud ja seda ta ka agaralt kasutab. «Kaks korda kuus käib meil ka pangabuss,» ütles naine.
SEB jaepanganduse valdkonna juhi Riho Undi sõnul on seeniorklientide põhiline mure panka pöördumisel pigem organisatoorne pool. «Paljud seeniorid oskavad nii pangaautomaate kui ka internetipanka juba edukalt kasutada,» rääkis ta.
Kuna SEB ja Eesti Posti koostöös on loodud ka postipankade võrk, siis säilib eakatel inimestel postkontorist raha kättesaamise võimalus ka edaspidi.
Et pankadele oli pensionide maksmise süsteemi muudatus teada varakult, on Swedbanki kommunikatsioonijuhi Kristi Künnapase sõnul nad selleks ka valmistunud. «Kui näiteks varem sõitis ainult üks pangabuss, siis nüüd sõidab neid kaks,» selgitas ta ja lisas, et lähiajal laieneb ka busside sõiduring.
Kättesaamisviisid
Alates 1. veebruarist postkontorist enam pensioni, toetusi ja hüvitisi kätte ei saa.
Selleks on järgmised võimalused:
• raha kantakse panka inimese arveldusarvele
• teise inimese arveldusarvele
• posti teel kojukandena tellija kulul (kojukande eest tasu 60 krooni)
• posti teel kojukandena riigi kulul: kui saaja on sügava puudega töövõimetuspensionär, sügava puudega töövõimetu rahvapensionisaaja, kui tal on liikumistakistus või kui ta elab hajaasustusalal
Allikas: sotsiaalkindlustusamet