Kutsehariduskeskuste juhtide hinnangul võiks leevendada mitme eriala vastuvõtutingimusi, mis aitaks kutsekooli tuua rohkem tüdrukuid ja põhikoolilõpetajaid. Haridusministeerium on valmis teemat arutama.
Kutsekoolid soovivad leevendada vastuvõtutingimusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu kutsehariduskeskuse direktori Andrus Kompuse sõnul ei saa praegu põhikooli lõpetanu minna ametikooli õppima näiteks turismieriala, juuksuri- või sekretäriametit, sest selleks peab olema keskharidus.
Kompuse seisukoht on, et tegemist on igandiga, mis küll tuleneb kutsestandardist ja tööandjate hinnangust, kuid samas Soomes sellist piirangut pole.
«Meil põhjendatakse, et põhikooli järel on inimene liiga noor ja pole valmis vastutama, kuid tegelikult on kokaamet täpselt sama vastutusrikas, kuid seda saab põhikooli järel õppida,» selgitas Kompus. «See argument ei pea vett.» Kompus avaldas lootust, et piirang võetakse maha.
Kompusega nõustub Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Ingrid Danilov, kelle arvates on aga veelgi olulisem üle vaadata rakenduskõrgkoolide erialad ja hinnata, kas üks või teine eriala peaks üldse olema kõrghariduse valdkonnas või võiks seda siiski kutsekoolis õpetada.
«Minu arust ei vaja korrastamist üksnes üldharidusmaastik, vaid kutse- ja rakenduskõrghariduse vahelised seosed samuti,» toonitas Danilov.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise sõnul tuleb tõepoolest arutada, kas mõne eriala juurde lisatud nõuded on endiselt mõistlikud.
Küttis märkis, et tööd tuleb tegelikult teha ka sellega, et erialavalikut tüdrukutele lähemale tuua, sest ühiskonnas saadakse võib-olla valesti aru, millised tööd sobivad tüdrukutele. Küttis tõi näiteks mehhatroonika, mida peetakse meeste alaks.
«Kui aga mõtlema hakata, et kas arvuti taga istub poiss või tüdruk, siis vahet pole,» nentis ta. «Aga kui emale öelda, et su tütrest saab mehhatroonik, kes töötab tsehhis ja treib, siis see ei kõla uhkelt, kuigi töökeskkond on hea.»
Ka Danilovi sõnul on nende koolis juba pikka aega mure, et nad suudavad tüdrukutele pakkuda vähe erialasid. Danilovi väitel tekib selline olukord riikliku koolitustellimuse tõttu, sest tüdrukutele sobivate ja eriti just tüdrukuid huvitavate erialade lõpetajate järele on meil nõudlus nii väike, et õppegruppe avada pole võimalik.
See on Danilovi arvates aga üks põhjusi, miks tüdrukud eelistavad kutsekoolile gümnaasiumi.
Danilovi sõnul tookski näiteks iluteeninduse erialade haridusnõude muutmine põhikooli lõpetanud tüdrukuid kutsekoolidesse juurde, ilmselt on neid erialasid veelgi, mida tüdrukud sooviksid hea meelega õppida.