Ülehomme algava rahvaloenduse metoodikajuht, professor Ene-Margit Tiit ei usu, et see loendus meile rahvastiku arvu kohta väga ehmatavat infot annaks, sest rahvastikuprotsesse jälgitakse pidevalt.
Ene-Margit Tiit: rahvaloendus ehmatavat infot ei too
29. detsember 2011, 21:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui regionaalminister Siim Kiisler avaldas hiljuti Postimehes arvamust, et paljudele Eesti inimestele võivad selle rahvaloenduse arvud olla valusaks tõdemuseks ning lootis, et šokk ei ole nii valus kui Lätis või Leedus, siis Ene-Margit Tiit seda mõtet ei jaganud.
«Ma ei arva, et midagi väga ehmatavat tuleb. Loomulikult ei tea me rahvaloenduse tulemusi täpselt ette, aga samas rahvastikuprotsesse jälgitakse pidevalt, õnneks vähemalt osa rändest registreeritakse, seetõttu ma ei arva küll, et midagi väga kohutavat peaks selguma,» ütles Tiit.
Ka Eesti sündimusest rääkides oli Ene-Margit Tiit optimistlik, tuues esile, et viimase kümne aasta jooksul on sündimus meil järjest suurenenud, ehkki tõesti see aasta tõi tagasilöögi. «Väikeste võngete kohta on raske öelda, mis on ajutine, mis mitte, aga kümne aasta trend on selgelt positiivne. Seega rääkida pidevast vähenemisest on selgelt ekslik. Samuti on oodatav eluiga kasvanud, nii et ei saa öelda, et rahvastikuprotsessid oleksid halvad.»
«Mulle tundub, et oleme üle saanud sellest üleminekušokist, mis kogu Ida-Euroopas pärast totalitaarsete režiimide kokkuvarisemist toimus, see tähendas kõigis iibe ja sündimuse vähenemist, aga Eesti sai sellest suhteliselt kiiresti üle,» leidis Tiit.