Eesti vananev televaatajaskond on loomult konservatiivne. Sellepäraste eelistatakse videvikutundi veeta elutoas teleri ees, mitte nutiseadmeid näppides, usub Kanal 2 peadirektor Urmas Oru.
Televiisor jääb Eestis kodualtariks ka edaspidi
1. jaanuar 2012, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogu 2011. aasta jooksul Eestis valitsenud digilevi andis šansi väikestele telekanalitele. «See aasta kinnitas neid tendentse, mida juba 2010. aasta lõpus nägime,» ütles Urmas Oru.
See tähendab, et inimeste valikuvõimalus laienes ning kanda kinnitasid väikesed, nn nišikanalid. Kanal 11 ja 12, TV 6, ETV 2, aga ka välismaised seriaalikanalid, nt Fox, on igaüks haaranud endale kindla ühe-kaheprotsendise segmendi.
Kuna televaatajaid kuskilt juurde ei tule, pigem vastupidi, on see väikekanalite tõus tulnud suurte kanalite arvel. «Ma siiski ei usu, et segmenteerumine lõputult jätkub. Vaevalt on Eesti turul võimalik teha mõnda omamaist kalandus- või heegeldamiskanalit,» arvas Oru. «Iseasi, kui keegi mõnele välismaisele kanalile viitsib subtiitrid või tõlke külge panna.»
Alates üleminekust digilevile käivad sahinad, et kommertskanalid pole kaablifirmade tegevusega rahul ning sooviksid, et need korvaksid sisutootjatele kulutusi. Samas on kõrged ka vabalevi ülekandetasud. Nii räägivad Kanal 2 ja TV 3 võimalusest vabalevist lahkuda, et kasutada vabanev raha sisu tootmises.
«Viimase paari aasta jooksul pole telekanalitel majanduslikus mõttes ülemäära edukalt läinud,» nentis Oru. «Erinevalt telest, mis sisu toodab ning rahvale meelelahutust ja ajakirjandust pakub, läheb palju paremini vahendajatel ehk kaablioperaatoritel.
Meie meelest peaks tulu õiglasemalt jagama, seega püüame leida lahendust, kus kaablioperaatorid peaksid suurtele erakanalitele midagi maksma.» Vabalevist lahkudes erakanalid kuigi palju vaatajaid ei kaotaks, sest uuringufirma Emor andmetel moodustavad vabalevikanalid vaid kümme protsenti Eesti vaatajate igapäevasest telemenüüst.
Kanal 2 suurimaks saavutuseks läinud aastal peab Oru seda, et lisaks meelelahutusele on suudetud teha ka aktuaalseid ajakirjanduslikke saateid, näiteks Liibanoni pantvangide kojusaabumise või dalai-laama visiidi puhul. Seda suunda soovib Oru Kanal 2s tuleval aastal veelgi arendada. «Suure telekanali unelm ongi kaks tugevat suunda.
Esiteks väga tugev ajakirjanduslik sisu. Mitte ainult poliitiline, seegi võiks olla Eestis tugevam olla. Korraga saab pakkuda nii uudisväärtust kui meelelahutust – «Top Gear» on siin hea näide,» rääkis Oru. Teiselt poolt on soov pakkuda väga head meelelahutust, nagu hittsaade «Tantsud tähtedega». Selle viimase hooajaga on Oru eriti rahul, sest uuendused värskendasid saadet ja osalised moodustasid hästi kokku kõlava ansambli.
Nii ETV kui TV 3, Kanal 2 suured konkurendid, on Oru meelest end lõppenud aastal heast küljest näidanud. «TV 3 on rohkem otsimisfaasis, kuna nende programmijuhil Mikko Silvennoinenil täitus alles esimene täisaasta sellel tööl,» hindas Oru. ETV suhtes oli ta kriitilisem. See on hästi oma rida ajanud ja positsiooni hoidnud, eriti suvel, kui erakanalid programmi väga palju ei panusta.
«Erakanalid peavadki alati ERRi kritiseerima – kas riigi rahaga peab tegema meelelahutust või peab rohkem olema aktuaalseid saateid? Kas vabaturult peaks raha mingite saadete tegemiseks juurde korjama?» Oru meelest on ETVs liiga palju selliseid saateid, mida rahastavad kõikvõimalikud fondid ja ministeeriumid, sest ERR saab niikuinii riigilt toetust.
Seriaal andis ehitajatele nime
Eestlaste seriaaliarmastust tõestab fakt, et eelmisel aastal ringles telekanalites tosina jagu kodumaiseid seriaale. Kuid vaid üks neist suutis tekitada uue käibefraasi: «kalevipojad» Soomes töötavate eestlaste kohta, mis kiiresti üldnimeks muutus. Siiani on sellega hakkama saanud veel omaaegne «Wremja», mis viis rahvasuhu tegelased Aiku ja Petsi, ning 2001. aasta politseiseriaal «Hõbelõvid» (Toomas Kirss, Kalle Mihkels). Mõnes ringkonnas kutsutakse politseinikke siiamaani hõbelõvideks.
««Kalevipojad» kõiguvad meelelahutuse ja ajakirjanduse vahel,» leidis Oru. «Tajusime ära ühiskonnas olulise sotsiaalse teema ja leidusid inimesed, kes olid valmis sel teemal toredat sarja tootma.» Oru sõnul näitasid «Kalevipojad», et ka sotsiaalselt tundlikumal teemal on võimalik populaarset seriaali teha.