Riiklike kingituste leidmine on paras pähkel

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Evelin Ilves eelistab ka kodumaal toidukorve kinkida.
Evelin Ilves eelistab ka kodumaal toidukorve kinkida. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Kui uskuda riigikogu ja presidendi kantselei protokollitöötajaid, siis on ametlike visiitide puhul sobiva kingituse leidmine paras pähkel. Teinekord on pakendi leidmine kingitusest veelgi aeganõudvam.

«Euroopas lepiti juba ammu kokku, et kuna omavaheline suhtlus on nii tihe, siis kingitusi enam ei vahetata. Aga Aasias ilma kingitusteta ei saa,» rääkis riigikogu väliskomisjoni nõunik Brigit Keerd-Leppik. Tema sõnul võib ju idamaades püüda enne visiiti kokku leppida, et kingitusi seekord ei tehta, aga siis tuleb kohe vastus, et «meil on selline komme.»

Ametniku sõnul on nii mõnelgi pool, näiteks Jaapanis, pakend olulisem kui kink ise. Nii ei või raamatut  kinkida niisama, vaid see tuleb pakkida paberisse ning ka siis tuleb teada, milline värv on parem ja milline halvem ning kas paber peab olema ühevärviline või kirju. «Keegi sind loomulikult kingiga tagasi ei saada, aga oluline on, kui palju sa kohalikku kultuurikonteksti tunned,» rääkis Keerd-Leppik. Mida kaugemate ja võõramate kultuuridega on tegemist, seda rohkem tuleb enne visiiti eeltööd teha.

Püütakse vältida tüüpkingitusi

«Kingituste leidmine on keeruline, aga me oleme lati suhteliselt kõrgeks ka ajanud,» rääkis presidendi kantselei protokolliosakonna juhataja Piret Reintamm Benno. Ta lisas, et mõni kingiidee on nii hea, et seda saab mitu korda kasutada. Kingitusi valides püütakse lähtuda konkreetsest kingisaajast. Selleks tutvutakse tema CV-ga, uuritakse inimese hobide kohta. «Me üritame vältida seda, et me võtame laost mingeid asju, meestele üks kingitus ja naistele teine,» lisas ta.

Eesti presidendipaaril on kombeks kinkida toidukorve. «Kindlasti me ei ole esimesed, kes seda teevad, aga me teeme seda rohkem individuaalsemalt, sõnas Reintamm Benno. Protokolliülema sõnul on ta näinud ka teiste riikide samalaadseid kinke. «Aga seal on rohkem valmistoodang. Ühe riigi neli-viis toodet on korraliku puukasti sees ning neid kaste ilmselt võetakse kuskilt laost,» rääkis ta.

«Me koostame neid toidukorve iga kord eraldi, käime poes ostmas, vaatame, et oleks värske ja hea,». Toidukorvi koostades tuleb tema sõnul samuti arvestada, kes on selle saaja. «Kui tead, et peres on väikseid lapsi, siis paned midagi lastepärasemat,» tõi ta näite.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles