Andmekaitse inspektsiooni hinnangul võib turvakaameraga salvestatut kasutada inimeste või vara kaitsmiseks, selle pildi näitamine internetis käib aga ebaseadusliku jälitustegevuse alla.
Andmekaitse: turvakaamerate pildi näitamine netis on ebaseaduslik jälitustegevus
14. jaanuar 2009, 15:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaamerad, mis suures plaanis tänavat, asulat või massiüritust jäädvustavad, ei ole seadusega vastuolus, teatas andmekaitse inspektsioon (AKI). Turvakaamera eesmärk on aga nende kinnitusel inimesi võimalikult äratuntavalt filmida.
«Kui inimese tegevust saab tema teadmata detailselt jälgida üleilmses arvutivõrgus, on tegu ebaseadusliku jälitustegevusega,» kinnitavad andmekaitsjad.
AKI toonitab, et detailset infot andvat turvakaamerat võib kasutada vaid inimeste ja vara turvalisuse tagamiseks ning kaamerate ülesseadmine peab olema selgesti tähistatud.
Turvakaamerat pole vaja kooskõlastada
Kuressaare linnavalitsus pöördus hiljuti AKI poole küsimusega, kas nende poolt turvakaamerate paigaldamist on vaja inspektsiooniga kooskõlastada.
Linnavalituse esindaja kinnitas, et kaamerate jälgimise võimaluse saaksid politsei, kohalikud turvafirmad ja linnavalitsuse töötajad.
Ka selgitati, et suurema osa ajast kaamerate aktiivset jälgimist reaalajas ei toimuks, vaid tegevused salvestataks ja neile oleks piiratud ligipääs.
Inspektsioon vastas Kuressaare linnavalitsusele, et turvakaamerate üles panemist ei ole üldse vaja nendega kooskõlastada.
Küll aga tuli inspektsioonile täna üllatusena meedias avaldatud väide, et Kuressaare abilinnapea soovib avaldada turvakaamerate pilti internetis.
Probleem pealinna veebikaameraga
Eelmise aasta augustis saatis andmekaitseinspektsioon Tallinna linnavalitsusele järelepärimise, milles tahtis teada, kelle tellimusel on paigaldatud Tallinna veebilehele liiklus- ja ilmakaamerad ning Vabaduse väljakut jälgiv kaamera.
Toona vastas linnavalitsus inimeste eraelu puutumatuse pärast muretsevale ametile, et veebikaamerad on paigaldatud linna erinevate ametiasutuste tellimusel.
«Kaamerate paigaldamisel lähtutakse avalikust huvist ja soovist osutada täiendavaid teenuseid linnakodanikele. Näiteks on veebikaamera vahendusel võimalik jälgida Vabaduse väljaku ümberehituse kulgemist reaalajas, ristmikukaamerad aitavad muuta linnaliiklust sujuvamaks jne,» seisis vastuses.
Andmekaitse inspektsioon teatas täna, et Tallinna veebikaameratelt eemaldati suumimise funktsiooni, mis võimaldas inimest filmida lähiplaanis ja seeläbi oleks inimene olnud äratuntav.