/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2009/01/15/118330t1hba15.jpg)
Väikese lapse ema otsustas parema töökoha nimel kolida Luxemburgi. Eestisse jäi maha mees, lapse isa, kes ei osanud aimatagi, et näeb oma last lennujaamas viimast korda. Naine alustas võõrsil uut elu, soovitades siia jäänud isal unustada lapse nimigi.
See on vaid üks lugu paljudest, mis iseloomustavad järjest enam levivat trendi – üks vanematest läheb lapsega välismaale ja tagasi enam ei tule ning siia jääv vanem jääb lapsest ilma. Kahe riigi vahelised kohtuteed on aga äärmiselt keerulised.
«Sel teemal kohtusse kaebamine on kõrgem tase, väga palju juhtumeid loodetakse kokkuleppeliselt lahendada, aga meie teada on sel teemal praegu koguni 20 kohtuasja töös,» tõdes MTÜ Isade Eest asutaja Kaido Kallikorm.
Ta tunnistas, et kui muidu pöördutakse nende poole sassis peresuhete tõttu ning viimase poolaasta jooksul on seda lisaks meestele teinud ka naised, siis uueks trendiks on just «välismaale lapse kaotamise» lood.
«See tendents on tõusnud, sest rahvas liigub palju ja kuna ka statistika näitab pigem vabaabielude võidukäiku kui ametlikku liitu, on sellised juhtumid ka kergemad tulema,» tõdes Kallikorm. «Ei saa ju süüdistada tegelikult kedagi, kes soovib minna võõrsile parema palgaga töökohale, kuid tuleb mõelda ka lapsele, ja ei saa välistada isa.»
Ka sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakond tajus läinud aastal, et meeste teema, eriti isa vajaduse tähtsustamine ühiskonnas peab kasvama. «Arvan, et meestel ei ole Eestis eriti kerge,» tõdes osakonna juht Kadi Viik.
Kõige ilmekamalt näitab seda meeste keskmine oodatav eluiga, mis on märkimisväärselt lühem kui teistes arenenud riikides ning tunduvalt madalam kui Eesti naistel. Lisaks meeste kehvale tervisele osutab see näiteks oskamatusele probleemidega toime tulla või luua ja säilitada häid lähisuhteid.
«Eestis nähakse emasid täiesti asendamatuna, kuid isad on mõne arvamuse kohaselt pigem «kirss tordi peal»,» lausus Viik. «Vaja on suuremat muutust, mis omistaks isadele sama tähtsuse kui emadele. Seda on vaja nii isade kui ka nende laste ja naiste pärast.»
Ka Kallikorm tunnistas, et nende poole pöördub järjest rohkem mehi sassis peresuhete probleemiga – huvilisi on olnud üle tuhande. «Meie eesmärgiks on see, et peresuhted saaks lahendatud lastele kannatusi põhjustamata,» nentis ta.
Kuid lisaks meeste- ja pereteemadele on soolise võrdõiguslikkuse osakonna poole pöördutud ka seoses riikliku õppekavaga. Näiteks kurtsid mitmed kodundusõpetajad, et paljudes koolides antakse kodunduse tunde ainult tüdrukutele, jättes niimoodi poisid ilma elementaarsetest oskustest.
Otepää külje all asuvas Palupera põhikoolis saavad lapsed lisaks kooli kodundustundidele käia ka kodundusringis ja direktor Svetlana Variku sõnul on seal ka palju poisse. «Tuleb öelda, et need tunnid tekitavad poiste seas väga palju huvi ja elevust, sest saab ju põlle ette panna, ja tegemist on hoopis teistsuguse asjaga,» rõõmustas ta.
Võrdõiguslikkuse osakonna 11-aastase eksisteerimise järel tunnetab Viik, et neid võetakse rohkem normaalse ühiskonna osana. Kohati tajuvad nad aga jätkuvalt, et on võrreldes mõne muu avaliku sektori osaga rohkem n-ö avaliku tule all.
Viigi sõnul on nende eesmärgiks nulltolerants diskrimineerimise osas. «Ei ole nii, et näiteks vähem palka maksta ei või, aga juuksurisalongis võib meeste ja naiste käest sama mahuka töö eest erinevat hinda küsida,» tõi ta näite.
«Kõigile tunduks jabur, kui eestlastele ja venelastele kehtiksid erinevad hinnad. Meeste ja naiste puhul aga arvatakse miskipärast, et mõnes valdkonnas on erinevad hinnad loomulikud,» lisas ta.
Seitse naist ja üks mees
Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonnas töötab kaheksa inimest, kellest seitse on naised ja üks mees.
Sooliselt võrdne seis? «Muidugi ei ole, kuigi see on meie jaoks auküsimus,» tunnistas osakonna juht Kadi Viik. «Olen päris hästi hakanud mõistma, mis raskusi kohtab algkoolidirektor, kes soovib oma õpetajaskonda rohkem mehi.» Talle annab lootust see, et viimastest praktikantidest olid kaks mehed. «Alla me ei anna, olen kindel, et ühel päeval on meil tasakaalus töötajaskond ja siis ei ole võimalik mind selle küsimusega enam kiusata,» muigas Viik. (PM)
Mured, millega soolise võrdõiguslikkuse osakonda pöördutakse:
• Meestega seotud probleemid, isaks olemine, isa väärtuse tõstmine ühiskonnas.
• Parem tööelu, sealhulgas meeste ja naiste suure palgalõhe, tööturu segregatsiooni vähendamine ning töö- ja eraelu parem ühitamine meestele ja naistele.
• Lähisuhete vägivalla ja inimkaubitsemise ennetamine ning ohvritele abi pakkumine.
• Riiklikku õppekava puudutavad ettepanekud, täpsemalt soov ühiskonnaõpetusse inimkaubanduse teema tugevamalt sisse tuua. Mitmed kodundusõpetajad on kurtnud, et paljudes koolides antakse kodunduse tunde ainult tüdrukutele.
• Võrdõiguslikkuse voliniku Margit Sarve poole pöörduti eelmisel aastal 82 korda, neist 25 olid seotud diskrimineerimisega.