Varsti võib tekkida olukord, kus näiteks voodis suitsetamise tõttu kodust ilma jäänud inimesele esitab päästeamet pärast põlengut trahvikviitungi.
Põlenguohvrid võivad hakata veel ka trahvi saama
12. jaanuar 2012, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeerium plaanib seadusemuudatust, mis lubab teha trahvi inimesele, kes hoones suitsetades on põhjustanud tulekahju. Ministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõuniku Martin Lambingu sõnul soovitakse selle muudatusega vähendada hooletusest tingitud tulekahjusid.
«Sellised tulekahjud moodustavad võrdlemisi suure osa tulekahjude statistikast, näiteks 2009. aastal põhjustas hooletus lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel hoonetes 1015 tulekahju,» selgitas ta.
Neist põlengutest umbes kolmandiku põhjuseks oli hooletus suitsetamisel ja ülejäänud said alguse lahtise tule hooletust kasutamisest.
Lambing lisas, et hooletus suitsetamisel on üks peamiseid selliste põlengute põhjustajaid, kus hukkuvad inimesed.
«Muudatusega soovitaksegi mõjutada inimeste käitumist ja lahendada praktilisi probleeme, kus tulekahjud on põhjustatud hooletusest suitsetamisel, lahtise leegi kasutamisel, seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning samuti muudest tuleohtlikest tegevustest,» sõnas nõunik.
Siseministeeriumi kinnitusel ei tähenda seadusemuudatus seda, et pärast iga sellist põlengut esitatakse automaatselt trahvikviitung.
«Iga juhtumit vaadeldakse eraldi väärteomenetluse käigus, kus esimese asjana tuleb selgitada välja nii tulekahju tekkepõhjused kui ka täpsemad asjaolud,» märkis Lambing.
Karistusena sellise teo eest on väärteomenetluse korras võimalik inimesele määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kui on tõendatud konkreetse isiku süü, võib talle karistusena sellise teo eest väärteomenetluse korras määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (1200 eurot).
Millal uus kord kehtima hakkab ja esimesed trahvikviitungid välja kirjutatakse, pole veel teada. See sõltub ministeeriumi teatel sellest, millal riigikogu seadusemuudatuse vastu võtab.
Ka praegu kehtiv kord lubab inimesi trahvida, kui näiteks ahi pole korras või kui näiteks grillides eksitakse tuleohutusreeglite vastu.
«Esialgsetel andmetel on küttesüsteemi kasutamisega seonduvalt alustatud mullu väärteomenetlust 94 juhul ning erinevate tuleohutusnõuete rikkumiste osas on alustatud 316 väärteomenetlust,» ütles Kristel Kaljumäe päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonnast.
Levinumad rikkumised on seotud tahma süttimisega suitsulõõris ja tuletööde tegemisele esitatavate nõuete rikkumisega. «Praegu kasutada olevate andmete järgi on määratud trahve 9571 eurot,» sõnas Kaljumäe.