Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vene uurimiskomitee kuulutas Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks

Lisatud Urmas Reinsalu kommentaar ja Reporter.ee video!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eerik-Niiles Kross | FOTO: Peeter Langovits

Venemaa riikliku uurimiskomitee Arhangelski oblasti uurimisosakond kuulutas Eesti luureteenistuste endise koordinaatori Eerik-Niiles Krossi ametlikult rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, teatab Venemaa uudisteportaal.

Kaubalaev Arctic Sea kaaperdamist uuriv Arhangelski oblasti uurimiskomitee saatis Krossi tagaotsimismääruse täitmiseks FSBsse, kirjutab lenta.ru.

Uurimiskomitee juhi Juri Šperlingi väitel on neil Krossiga seoses muidki tõendeid peale Arctic Sea kaaperdamises osalenud meeste ütluste. Šperlingi väitel pole nad ametlikult saanud Eestist ühtegi palvet Krossi väidetava kuriteo uurimismaterjalide üleandmiseks Eestile.

Tagaotsitava staatusega Kross peab ebameeldivuste vältimiseks hoiduma välisriikidesse reisimisest. Et Venemaa on ametlikult liitunud Euroopa väljaandmise konventsiooniga, on sisuliselt igal Euroopa riigil õiguslik kohustus Kross kinnipidamisel Venemaale õigusemõistmiseks välja anda. Erandjuhuks on siin ainult Venemaalt põgenenud ja kuskil välisriigis poliitilist varjupaika taotlenud isikud.

Sama põhimõte kehtib sisuliselt väljaspool Euroopat – kohe kui Venemaa paneb Krossi nime Interpoli rahvusvaheliste tagaotsitavate punasesse nimekirja, on Interpoli 190 liikmesriigil kohustus Kross võimaluse tekkimisel kinni pidada ja õigusabipalve korras hiljem Venemaale üle anda.

Läinud aasta lõpus liitus Kross Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL). IRLi fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu on öelnud, et erakonnakaaslase Eerik-Niiles Krossi tagaotsitavaks kuulutamine Venemaa poolt oleks riigipoolne kättemaks Krossile ning tegemist on pretsedendiga, kus Eesti peab oma kodanikku kaitsma, kirjutas ERR Uudised.

«Vaadates selle juhtumi kerimist Venemaa ja rahvusvahelises pressis, siis antud kaasus tundub Venemaa poolse pikalt lavastatud kättemaksuaktsioonina,» ütles Reinsalu, lisades, et põhiseaduse järgi kaitseb Eesti Vabariik oma kodanikke välisriikides ning seda peavad Eesti riigiasutused ka tegema.

Reinsalu märkis, et taoline juriidiline nõiajaht peab saama selge vastuse ning vajadusel kuulab erakond kindlasti Krossi selgitusi ja pakub talle abi.

«Teisisõnu, kui täna anname Venemaale Krossi välja, siis homme juba Laari,» sõnas Reinsalu.

Venelastest meeskonnaga Malta lipu all sõitnud Arctic Sea kadumine 2009. aasta juulis vallandas ulatusliku rahvusvahelise otsinguoperatsiooni. Pikka aega oli laev kadunud, kuni Venemaa eriüksus selle sama aasta 18. augustil Atlandi ookeanis Roheneeme saarte lähedal vallutas. Vene võimud toimetasid laeva kaaperdamises kahtlustatavatena Moskvasse kaheksa meest.

Laeva päästeoperatsioon vallandas maailma ajakirjanduses oletused, et laev võis vedada salajast lasti, näiteks relvi Iraanile. Uurijate sõnul kaaperdasid maskides piraadid laeva Rootsi ranniku lähedal ning kui Vene sõjalaevad selle augustis leidsid, oli selle pardal vaid puidulast. Venemaa on alati kinnitanud, et laeva pardalt ei leitud midagi kahtlast, ja eitanud teateid, et
alus vedas Iraani ajakirjanduses mainitud õhutõrjerakette S-300.

Kaaperdamises süüdimõistetute seas oli ka Eesti kodanik Jevgeni Mironov, kellele kohus määras seitsme aasta pikkuse vangistuse range režiimiga koloonias.

Tagasi üles