/nginx/o/2012/02/01/937130t1hcffb.jpg)
Mitmed Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased ei pea avaliku halduse instituudi loengutes arvutite ja nutitelefonide keelamist mõistlikuks, sest arvutit on vaja konspekteerimiseks ja lisamaterjalide otsimiseks.
Üliõpilased ei pea arvutikeeldu mõistlikuks
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
1. veebruar 2012, 19:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma arvan, et selline keeld peaks jääma põhikooli, sest ülikoolis on ikka iga inimese enda valik, kuidas ta ainet omandab,» rääkis avaliku halduse eriala tudeng Taavi Loog. «Mina isiklikult olen sellele keelule väga vastu, sest ma kasutan läpakat loengutes konspekteerimiseks ja materjali otsimiseks.»
Tudeng Aliise Allik ütles, et keeld tuli talle üllatusena ja tal polnud aimugi, et sellise asja peale võidakse üldse tulla.
«See tekitas meie kursuse foorumis väga palju vastukaja. See on justkui karistamine, et me teeme arvutisse konspekte – ma ei saa aru, mida sellega üritatakse saavutada,» rääkis Allik.
Ka avaliku halduse tudeng Jaanus Müür leidis, et keeluga kannatavad need, kes kirjutavad arvutisse konspekte. «Paberile konspekti kirjutada on väga vaevaline, sa ei jõua nii kiiresti kirjutada,» ütles ta. «Lisaks pole see loodussäästlik.»
Loogi hinnangul kasutavad loengutes arvuteid 80-90 protsenti tudengitest. Samas Loog, Allik ja Müür möönsid, et arvuteid kasutatakse sageli millekski muuks kui õppetööks.
«Loengutes on mõnikord näha, et inimesed istuvad ajaleheportaalides ja suhtluskeskkonnas, aga ma arvan, et kui keeld peale panna, siis see ei muuda asja,» rääkis Loog. «Kes soovib kuulata, see kuulab nii või naa. Kui keelata arvutid, siis need inimesed hakkavad omavahel rohkem suhtlema ja tekib sumin ja jutuajamine, mis on segavam faktor.»
Müür rääkis, et inimesed, kes tegelevad loengus kõrvaliste asjadega peaksid tõsiselt järele mõtlema, miks nad seal loengus üldse on. Ta tunnistas, et selliseid on tegelikult päris palju.
«Väga palju ollakse Facebookis ja suheldakse omavahel, aga samas ma leian, et äkki oleks lahendus hoopis interneti äravõtmises või mingi muu kompromissi tegemises, sest need, kes tahavad teha konspekti, lihtsalt ei jõua nii kiiresti käsitsi kirjutada,» ütles Allik.
«Wifi piirang oleks palju mõistlikum variant,» ütles ka Müür, kuid lisas, et seda on keeruline teha, sest kui piirata wifi leviala hoones, kannatavad sellega ka teised üliõpilased, kes ei õpi avaliku halduse instituudis.
Loog leidis aga, et interneti kinni keeramine pole parim lahendus, kuna nii lektorid kui tudengid otsivad internetist slaididele lisamaterjali. «Igaüks peaks suutma ennast niipalju distsiplineerida, et ta teab, mida internetis teeb ja mida ei tee,» lisas Loog.
Võibolla saaks asja korraldada lihtsamalt? Müür meenutas, et õppejõud on loengute ajal rääkinud, et kui arvutiga midagi asjalikku ei tee, siis tuleks see kinni panna. «Arvutid on kinni läinud küll,» kinnitas tudeng.