Valitsus kiitis heaks riigireetjate karistuste karmistamise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks karistusseadustiku muutmise eelnõu, millega karmistatakse karistusi riigivastaste süütegude eest ning lisatakse karistatavate tegude hulka massiliste rahutustele üleskutsumise.
Täiendatud, lisatud Rein Langi kommentaar!
Justiitsminister Rein Lang avaldas valitsuse pressikonverentsil imestust, et sarnase seaduseelnõuga on välja tulnud ka riigikogu liikmed Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher.
«Väga huvitav, et ministeeriumist väljaspool on tekkinud nii palju karistusõiguslikku kompetentsi. Jääme huviga ootama mis selles eelnõus siis kirjas on,» ütles Lang.
Langi esitatud eelnõu järgi viiakse karistused Eesti riigi vastaste süütegude eest kooskõlla mujal maailmas samasuguste kuritegude eest mõistetavate karistustega, et suurendada ühiskonna turvatunnet ja riigi usaldusväärsust.
Muudatuste tulemusel on sanktsioonid rohkem proportsioonis tegude ohtlikkusega.
Eelnõu kohaselt oleks karistuse ülempiiriks riigireetmise eest ning Eesti riigi vastu suunatud vägivaldse tegevuse eest eluaegne vangistus. Samuti võidakse kuriteoga saadud vara konfiskeerida.
Eelnõu eesmärk on ühtlasi tõhustada massilise korratuse kohta käivaid sätteid, sest tegemist on samuti ohtliku riigivastase süüteoga.
«Me ei pea ajaloos kaugele tagasi vaatama, et näha praeguse karistusseadustiku nõrkusi selles küsimuses ja selliseid puudujääke ei saa me kindlasti lubada,» rõhutas justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tuuli Ploom.
Kuigi massilise korratuse organiseerimine on ka praegu kriminaalkuritegu, lisab muudatus karistatavate tegevuste hulka korratuse ettevalmistamise ja sellele üleskutsumise. Eelnõu kohaselt on süütegu ka seadusliku korralduse eiramine massilise korratuse ajal.