Eesti osa NATO 13 riigi ühises mehitamata luurelennukite hankes on kokku ligi 2,5 miljonit eurot.
Eesti osa NATO droonihankes on ligi 2,5 miljonit
17. veebruar 2012, 16:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti osaleb NATO 13 riigi ühises hankes, millega ostetakse USA kaitsetööstusgigandi Northrop Grummani toodetud mehitamata luurelennukeid Global Hawk, samuti luuakse droonide käiguspidmiseks vajalik taristu. Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles BNSile, et drooniprogrammi väljaarendamise kogumaksumuseks hinnatakse orienteeruvalt 1,3 miljardit eurot, Eesti osa programmi käivitamisel on 2,47 miljonit eurot.
Eesti maksab oma osa, mis on umbes 0,018 protsenti hanke mahust osadena aastaks 2017, pärast seda hakkab Eesti osalema droonide iga-aastastese käigushoidmise kulude katmisest umbes 100 000 euroga aastas. Programm saavutab täieliku tegutsemisvõime aastal 2017.
«Arvestades seda, et Eesti 2012. aasta kaitse-eelarve on 360 miljonit eurot, on tegemist Eesti jaoks mikroskoopiliste summadega, mille eest saame vastu maailmatasemel luurevõime,» sõnas kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.
Programm annab NATO-le senisest tunduvalt parema võime koguda sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks vajalikku luureinfot ning samas ka jälgida alliansi piiride läheduses toimuvat. Kuimet märkis, et programm tagab NATO-le uuel tasemel luurevõime. «Kui NATO peaks vajadusel alustama kollektiivkaitseoperatsiooni Eesti julgeoleku tagamiseks või meie piirkonnas on küpsemas mõni tõsisem kriis, siis ilmuvad need droonid vajadusel ka meie taevasse,» ütles ta.
Droonid hakkavad alluma NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale, kes juhib kõiki NATO operatsioone. Droonid paigutatakse Sitsiilias Sigonellas asuvasse NATO baasi.
Droonid ostetakse täitmaks Liibüa õhusõjas ilmsiks tulnud tühimikku. Liibüa läinudaastaste õhurünnakute läbiviimise koormat kandsid peamiselt Euroopa riigid, kes aga sõltusid suuresti USA droonidest, mis võimaldasid sihtmärke tuvastada ja rünnata.
Uute droonide ostjateks on 13 NATO riiki: Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Saksamaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Norra, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja USA. Lennukeid hakkavad kasutama kõik liitlasriigid, kes aitavad kanda ka nende opereerimise kulusid. Prantsusmaa ja Suurbritannia panustavad drooniprogrammi oma luurelennukitega.