Tänavu 7. juunil Euroopa Parlamenti valima suunduvad eestlased peavad leppima sellega, et oma lemmikkandidaadile nad seal otseselt toetust avaldada ei saa – hääletussedelile saab kirjutada ainult erakonna numbri.
Europarlamenti saab valida ainult erakonda
29. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hääletuskabiinis saab valija küll vaadata ka erakondade seatud kuni 12 kandidaadist koosnevaid nimekirju, kuid otseselt seda, milline neist persoonidest hiljem Brüsseli ja Strasbourgi vahet sõitma hakkab, määrata ei saa. Need nimekirjad lihtsalt illustreerivad, millises järjekorras on konkreetne partei otsustanud oma liikmeid europarlamenti saata.
Kui näiteks erakond võidab valimistel kaks kohta, saavad esimeses järjekorras õiguse europarlamenti minna kaks nende varem kinnitatud nimekirja esimest numbrit. Kui nood peaksid kas kohe pärast valimisi või hiljem loobuma, minnakse täpselt seda järjestust mööda edasi allapoole. Ühtekokku pääseb Eestit europarlamenti esindama kuus saadikut.
Parteide omavahelise järjestuse määrab varasematel aastatel vabariigi valimiskomisjoni ukse taga tekkinud rüseluste vältimiseks loos.
Võrreldes varasemaga muutub tänavustel eurovalimistel ka see, et maakonnakeskustes enam eelhääletada ei saa. Valida saab kas e-hääletusel, mis kestab 28. maist 3. juunini, või siis 7. juunil oma sissekirjutusjärgsesse jaoskonda kohale minnes.
E-hääletusega teeb Eesti ka ajalugu, olles esimene ja vähemalt sel korral ka ainus riik, kes sellist valimismeetodit kasutab.