Kõige napima vabariigi aastapäeva kõne pidas president Lennart Meri 1995. aastal ning kõige pikema samuti Meri 2000. aastal, seevastu Toomas Hendrik Ilvese kõned on olnud alati ühtlase pikkusega, selgus Tartu Ülikooli matemaatilise statistika tudengi Tanel Pärnamaa analüüsist taasiseseivunud Eesti presidentide kõnede kohta vabariigi aastapäeval. President Ilves on aga kõige rohkem rääkinud majandusteemadest, mis ilmselt on peegel raskele ajale.
Kui president Lennart Meri vabariigi aastapäeva kõnede pikkus on varieerunud 1200 ja 3200 sõna vahel, siis Arnold Rüütel pidas keskmiselt 1800 sõna pikkuseid kõnesid, president Toomas Hendrik Ilves on oma sõnumi aga edastanud keskmiselt 2300 sõnaga, kirjutas Pärnamaa oma analüüsis.
Meri kõnede erinevus on päris oluline - kui 1200-sõnalise kõne ettekandmine võtab umbes 10 minutit, siis 3200-sõnalise kõne ettekandmisele läheb pea pool tundi. Rüütli kõned olid enam-vähem ühesuguse pikkusega ning ka Ilvese kõnede pikkuse varieerivus on olnud väike, kuid tema kõned on olnud pikemad kui Rüütli omad.
Kõige pikemaid lauseid on kõnedes moodustanud Lennart Meri, kelle keskmised laused sisaldasid rekordaastal (1995) isegi 18 sõna. Oli ka lühemate, keskmiselt 12-16 sõna sisaldavate lausetega kõnesid. President Rüütli kõned olid ka ses osas stabiilsemad, sisaldades keskmiselt 13-14 sõna lauses.
President Ilves hoiab aga 2008. aastal peetud kõnega lühimate lausetega rekordit. «Tähelepanuväärne on fakt, et 2008. aastal, kui president Ilvese iseseisvuspäeva kõne lause keskmine pikkus oli 10,5 sõna – väikseim väärtus 20 iseseisvuskõne seas – siis sidesõnade osakaal oli 20 iseseisvuskõne seas kõige suurem ehk 11,4 protsenti. Mõistlik oleks ju arvata, et mida pikemad laused, seda rohkem kasutatakse sidesõnu, et lauseid liita ning lühemate lausete puhul võiks olla vähem müra ja rohkem sisulisi sõnu,» tõi Pärnamaa välja.
Pärnamaa otsis numbritest vastust ka küsimusele, kas presidendid avaldavad kõnedes oma arvamust või üldistavad nad oma mõtted kõigi eestlaste peale? Analüüsi tulemusel selgus, et Toomas Hendrik Ilves on kasutanud rohkem «meie»-vormi kui eelmised presidendid. «Arnold Rüütel on kasutanud väga vähe «ma»-vormi,» tõi tudeng välja.
Sõna «Eesti» kasutas oma kõnedes kõige ohtramalt president Meri, kes pikkis seda teksti 19-31 korda. President Rüütli napim «Eesti»-kasutus oli 2005. aasta kõnes, kuhu mahtus meie kodumaa nime vaid 16 korda, president Ilves on «Eestit» maininud veelgi vähem – 2008. aastal vaid 13 korda. Oma esimeses aastapäevakõnes lausus Ilves «Eesti» aga 22 korral.
Sõna «Vene» kasutuse silmatorkav rekord on president Meri käes, kes lausus seda sõna oma esimeses kõnes 10 korral. President Ilvese viimaste aastate aastapäevakõnedesse pole see sõna enam üldse eksinud, viimati kasutas ta sõna 2008. aastal, viidates «vene ruletile». Selle asemele kerkis tänavuses viimases kõnes tugevalt sõna «Euroopa», mida Ilves kasutas 9 korral, rekordlikult on 12 korda ühes kõnes Euroopast rääkinud aga president Rüütel 2004. aastal.
«Mida raskemad on ajad, seda rohkem tuuakse iseseisvuspäeva kõnedesse sisse majandusteemasid ning parematel aegadel jäetakse majandusteemad pigem välja. Võiks arvata, et kui majandusteemade arv kõnes on saavutanud uue miinimumi, siis tõenäoliselt head ajad kaua ei jätku. Kuid majandussõnade sagedus kõnes on seni käitunud siiski paremini tagasivaatava indikaatorina: konstateerib fakti, et majanduskriis on juba olnud või kestab veel (vt Vene kriisi, hiljutise masu ajal peetud kõnesid). Joonistelt on veel näha, et president Ilves on oma kõnedes rohkem puudutanud majandusteemasid kui eelnevad presidendid,» analüüsis Pärnamaa.