Venemaa poliittehnoloogiate keskuse sotsioloogiline uurimus tõi välja Eesti vene kogukonna vajaduse Venemaa-poolse toetuse ja koostöö järele.
Uuring: Eesti venelased tahaksid tunda Moskva toetust
8. märts 2012, 20:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moskvas tutvustatud uuringu «Vene diasporaa Eestis: olukord ja perspektiivid» kokkuvõttes öeldakse, et küsitluses osalenutel puudub selge ettekujutus sellest, milles peaks selline koostöö seisnema, kuid küsitletute veendumuse järgi on tarvis läbimõeldud riiklikku programmi, mis ühelt poolt toetaks tõsiselt venelasi ning teisalt ei oleks Eesti riigi jaoks ärritavaks teguriks.
Kokkuvõttest selgub, et töö kaasmaalastega võiks toimuda järgmistel suundadel: «Vene elanikkonna toetamiseks tervikliku süsteemi väljatöötamine, kaasa arvatud regulaarne finantsabi koos samaaegse range regulatsiooniga välistamaks vahendite mittesihipärast kasutamist; samaaegselt nii Venemaale kui ka Eestile kasulike suhete arendamine riikidevahelisel tasandil; Balti riikides elavate kaasmaalaste suhtes ühtse järjepideva poliitilise joone väljatöötamine.»
Samuti peetakse vajalikuks välistada ainelise toetuse andmist vene kogukonna ja Eesti eliidi jaoks ebaautoriteetsetele isikutele; vene koolide ja metoodikakeskuste loomist ning nende rahalist, organisatoorset ja metoodikaalast toetamist Venemaa poolt, kasutades olemasolevat vene kultuurautonoomia mehhanismi; võimsa poliitilis-majandusliku struktuuri loomist suurkapitali baasil Eesti vene kogukonna huvide edendamiseks.
Mõjuka vene erakonna puudumise põhjust nägid respondendid mitte ainult kohalike liidrite erimeelsustes, vaid ka Venemaa soovimatuses osaleda sellise partei loomises.
Seejuures leidis osa vastajaid, et Venemaa abi ei ole otstarbekas nii sellepärast, et Venemaal on ka endal piisavalt probleeme, kui ka sellepärast, et Eesti pool näeb Venemaa toetuses kaasmaalastele Moskva püüet taastada regioonis oma mõjuvõimu.
«Ka venekeelse kogukonna esindajad võivad sedalaadi abisse eitavalt suhtuda, sest ei usu Venemaa võimekusse omaenda riigiski korda majja lüüa, samuti on neile pettumust valmistanud Venemaa ametiisikute üleolev suhtumine kaasmaalastesse,» rõhutatakse ülevaates.
Uurimus viidi Russki Miri (Vene Maailm) fondi rahastusel läbi 2011. aasta mais. Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel intervjueeriti kokku 31 ühiskonnaelu tegelast, poliitikut, ajakirjanikku ja vaimulikku. Uuringu tulemusi tutvustati veebruari lõpus Moskvas.