Kauaaegse riigikogu liikme Ignar Fjuki sõnul pole igale saadikule personaalset assistenti vaja, sest saadikute koormus on niigi väike. Küll aga peaks riigikogus olema rohkem tööl kõrgelt haritud nõunikke.
Fjuk: abide palkamine seaduste kvaliteeti ei parandaks
12. märts 2012, 13:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kindlasti mitte,» oli staažika riigikogu liikme Ignar Fjuki esimene vastus küsimusele, kas saadikud peaksid saama endale abid. Fjuki kinnitusel ei vaja saadikud abisid, kuna nende koormus on niigi väike. «Kui on (assistente – toim.) vaja, siis on vaja abilist, kes annavad midagi saadikutele juurde, mitte ei ole teenijatena nende juures,» leidis poliitik.
101 madalapalgalise ja madala kvalifikatsiooniga nõuniku palkamine ei ole Fjuki hinnangul kindlasti sel eesmärgil, et eelnõude kvaliteeti tõsta. «Selle eesmärk on maksumaksja raha mingi trikiga, kuidas seda pehmemalt öelda, erarahakotti ümber tõsta,» arvas Fjuk.
Endise saadiku sõnul oleks vaja, et fraktsioonides palgale võetavad nõunikud oleksid kõrge kvalifikatsiooniga mingis erialas, kus nad saavad anda tuge saadikutele. «Vot neid nõunikke võiks olla rohkem,» arvas Fjuk.
Endise saadiku selgituse kohaselt on asi selles, et riigikogusse valitud rahvaesindajad on saanud ettevalmistuse mingis kitsas lõigus, aga samas peavad nad olema võimelised langetama otsuseid kõikides valdkondades.
«Tegelikult on neile vaja nõu ja täiendavat kompetentsi nendel aladel, kus nad on ise ettevalmistuseta, ja see abi peab olema professionaalne ja kõrgetasemeline,» toonitas Fjuk.
Poliitiku arvates ei oleks abi sellest, kui riigikogu kodukorras sätestada, et fraktsioonid peavad palkama teatud valdkondades pädevaid nõustajaid. «See paraku ei ole teostatav, sest fraktsioonid on erisugused. Mõni on 35- ja teine 6-liikmeline ning nõunike arv tuleneb fraktsiooniliikmete arvust,» selgitas ta.
Fjuki sõnul on parlamendi kantseleis terve suur õigus- ja analüüsiosakond, ka komisjonide juures töötavad asjatundjad. «Kõik nad on alati valmis lahkelt abistama ja mina ise mäletan, et seda probleemi, et nõu jääks saamata, ei ole,» kinnitas ta.
Fjuki arvates tuleks suurendada õigus- ja analüüsi osakonda ning palgata sinna kõrge kvalifikatsiooniga nõunikke.
Oma tööaega parlamendis meenutades sõnas Fjuk, et oli neid saadikuid, keda see analüüsiosakond alati aidata ei saanud. Samas oli ka neid, kes nelja- või kaheksa-aastase tööaja jooksul kordagi selle osakonna poole ei pöördunud. «Saadikuid on igasuguseid ja seetõttu ei olegi kõigile assistente vaja,» toonitas ta.
Aastate eest vedas Ignar Fjuk projekti, mis aitas saadikutel saada endale vabatahtlikud, näiteks tudengitest abilised. «Oh ma ei teagi,» tõdes ta vastuseks küsimusele, miks see projekt ei käivitunud. Ta arvas, et ilmselt jäi asi selle taha, et ei saavutanud piisavat vastukaja. «Ilmselt see ka ei aitaks,» pakkus ta.