Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega seatakse tulevast aastast kõrgkooli pääsenutele sisse igakuine vajaduspõhine õppetoetus.
Eelnõu lubab tudengitele 2013. aastast 135 eurot õppetoetust
Eelnõu kohaselt võivad vajaduspõhist õppetoetust taotleda ja saada need alates 2013/14. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilased, kelle pere sissetulek jääb alla suhtelise vaesuspiiri ehk 280 euro pereliikme kohta. Varem õppima asunutel tuleb kuni 1. jaanuarini 2016 taotleda põhitoetust ja täiendavat toetust seni kehtinud tingimustel ja korras.
Arvutuste kohaselt on 2016. aastaks valdav osa enne õppetoetuste seaduse jõustumist immatrikuleeritud üliõpilastest oma õpingud lõpetanud. Pärast seda saavad vajaduspõhiseid õppetoetusi taotleda kõik üliõpilased olenemata nende immatrikuleerimise ajast.
Õppetoetuse suurus 135 eurot tuleneb 2007. aastal moodustatud töögrupi soovitusest, mille kohaselt võiks toetuse suuruseks olla pool alampalgast.
Toetuse summa muutmine sõltub elukalliduse tõusust ja riigieelarve vahenditest ning võib igal aastal riigieelarves ka suureneda, kui selleks leitakse lisavahendeid.
Analüüside kohaselt kulub 2013. aastal (septembrist detsembrini) esmakursuslastele makstavateks õppetoetusteks ligikaudu 3,325 miljonit eurot riigi raha. Praegustest üliõpilastest vastaks toetuse saamise tingimustele 15 995 tudengit. Eeldusel, et nende hulk jääb samaks ka 5 aasta pärast, kuluks kõigile üliõpilastele õppetoetuste maksmiseks ligi 21,6 miljonit eurot aastas.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on vajaduspõhiste õppetoetuste eesmärgiks see, et üliõpilased saaksid täielikult pühenduda õppimisele ja lõpetada nominaalajaga. Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud eeldusest, et õppimisega seotud kulutuste katmisel osaleb üliõpilase perekond, sest tudeng loetakse kuni 26. eluaastani vanemate leibkonna liikmeks. Samuti on üliõpilastel võimalus võtta õppelaenu.
«Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seadus» jõustub vastuvõtmise korral 1. jaanuaril 2013.