Rahvaloenduse viimane kolmandik tõotab loendajatele tulla raskeim, sest ees seisab vigade parandus ja loendajatel tuleb taas seada sammud probleemsete eluruumide suunas.
Rahvaloenduse juht: raskem aeg seisab ees
14. märts 2012, 23:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma lausa kardan mõelda, kuidas loendajad andmekvaliteedi tõstmiseks tehtavate töödega, mis on emotsionaalselt rasked, hakkama saavad,» ütles rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze täna, 17 päeva enne rahvaloenduse lõppu.
Värskete andmete kohaselt on Eesti maakondades üle loetud 86-95 protsenti eeldatavast elanike arvust. Tartumaal on see number koguni 100 protsenti, aga seda paisutavad 3 protsendi ulatuses duplikaadid ning suur hulk ajutisi elanikke, näiteks tudengeid.
Üldiselt on püsivad loendajad ajakavas. Mahajäämus on ainult mõnedes valdades, näiteks Vihulas, Lohusuus ja Lavassaares, kus loendajad on inimlikel põhjustel 1-2 protsenti ettenähtust maas. Muljetavaldav loendatute number - 1 224 192 inimest üle Eesti – ei pruugi aga tõele vastata, sest nende seas leidub ka duplikaate.
«Tegelikult on jäänud veel üle lugeda 20 protsenti eeldatavast rahvaarvust. Sealhulgas ligikaudu 30 protsenti pensioniealistest on vaja veel üles leida,» ütles Beltadze.
Palehigis loendustöö
Loenduse juhi sõnul häirib teda müüt, nagu istuksid rahvaloendajad käed rüpes ja ootaksid tööd. «Tööd on väga palju. Seda seetõttu, et on palju segavaid faktoreid, mis ei luba loenduse eesmärke paremini täita,» põhjendas Beltadze.
Kõige suuremad segadused pole seotud mitte inimeste, vaid eluruumidega, mida sel korral väga täpselt kaardistatakse. Kummalisel kombel tegi karuteene just e-loendus. «E-loendusel oli üks koht, mille vältimiseks ei olnud häid võimalusi. Inimene sai kas kogemata või meelega sisestada oma elukoha vale aadressi,» ütles Beltadze.
Paljudel juhtudel sisestati mitte enda kehtiv elukoht, vaid rahvastikuregistris registreeritud elupaik. Sellest tekkis kaks suurt probleemi - osa inimeste puhul jäi loendamata nende praegune elukoht, teiste puhul aga leidis loendaja juba ära loendatud elamispinnalt inimesed, kes poleks pidanud seal olema.
«Samuti näitab meie analüüs seda, et inimesed on ka tahtlikult esitanud ajutise elaniku ankeediandmeid, sest neid oli vaja vähem üles märkida,» ütles Beltadze. Need on põhjused, miks paljudel end e-loendanud inimestel tuleb loendajatega ikkagi näost näkku kohtuda. «Täpsustada on vaja 70 000 juhtumit elanikega ja umbes 20000 tühja eluruumi.»
1974 rahvaloendaja jaoks tähendab see lisatööd. Alates homsest saab iga loendaja juurde keskmiselt 50 probleemset eluruumi, mille puhul tuleb täpsustada, mis seal tegelikult toimub.
Närvid ei pea vastu
«Mitte kõik loendajad ei ole saanud tööga hakkama, neil ei ole närv vastu pidanud,» ütles Beltadze. Lisaks hangedele ja libedusele tuleb trotsida ka elanike pahameelt. Rahvaloenduse juhile teadaolevalt algatati koguni kampaania, mille tulemusel inimesed kartsid loendajale andmeid anda, kuna loendaja võib hakata nende nimel SMS-laenu võtma.
«Kui andmed ei ole korras, ei ole süüdi süsteemid, loendajad ega inimesed. Me peame koos leidma parima viisi, et andmed saaksid kirja. See on meie kõigi huvides,» kutsus Beltadze inimesi üles mõistvad olema.
Kui varem kaaluti ka rahvaloenduse pikendamist, siis nüüdseks on sellest loobutud - loenduse pikkusele seavad piiri rahvusvahelised tähtajad ja töötajate lepingud. Lisaks on paljudel asutustel suur huvi loendusandmed võimalikult kiiresti kätte saada.
Küsitlusloendus lõpeb 31. märtsil, esmased andmetöötlejad peavad lõpetama töö 16. aprilliks. Seejärel hakkavad tööle operaatorid, kes peavad registritest eemaldama duplikaadid. Edasi tegeletakse juba konkreetsete eluruumide aadresside, tüüpide, leibkondade ja muude tunnuste määramisega. Oktoobri lõpuks peab olema valmis andmebaas, mida analüütikud kasutada saavad.