Riigikontrolli auditist selgub, et kuigi riigieelarvest kulutatakse aastas üle saja miljoni euro teadus- ja arendustegevusele, pole riik osanud sõnastada, mida riik teadus- ja arendustegevusest tegelikult ootab.
Riigikontroll: riik külvab teadusraha, aga riigile olulisi eesmärke ei püstita
21. märts 2012, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontrolli audit «Riigi tegevus teadus- ja arendustegevuse võtmevaldkondade edendamisel» toob välja, et Eesti teadlased on olnud rahvusvaheliselt järjest edukamad nii publitseerimisel kui ka teaduse toetusraha taotlemisel. Suuri summasid panustab ka riik, kuid ebaselgeks jääb, mis kasu sellest Eesti saab või kuidas see toetab meie ühiskonna ja majanduse arengut.
Riigikontroll vaatas oma auditis, kuidas on ministeeriumid toime tulnud Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia koostamisel käivitatud riiklike programmide elluviimisega. Kokku oli kavas käivitada kuus riiklikku programmi: biotehnoloogia-, energiatehnoloogia-, materjalitehnoloogia-, keskkonnakaitse ja -tehnoloogia, tervishoiu- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia programm.
Riigikontroll leidis, et enamik riiklikest programmidest, mis peaksid olema peamised meetmed prioriteetide elluviimisel, kinnitati alles 2011. aasta viimastel päevadel. Kõige varem said valmis energiatehnoloogiaprogramm (kinnitati detsembris 2008) ja biotehnoloogiaprogramm (kinnitati detsembris 2009).
Materjalitehnoloogias, mis on prioriteet juba 2002. aastast, otsustati alles eelmise aasta lõpul sisuliselt üldse programmist loobuda ja asendada see eelprogrammiga. See tähendab, et planeeritud raha kulutatakse küll ära, aga konkreetseid tulemusi ei oodatagi.
Haridus- ja Teadusministeerium alustas aga riiklikele programmidele planeeritud raha jagamist juba enne, kui Teadus- ja Arendusnõukogu ning valitsus olid programmid ametlikult heaks kiitnud. Seega jagati raha välja juba enne, kui riiklik huvi neis valdkondades selgeks sai.
Kuigi hinnanguliselt umbes pool riigi rahastatavast teadus- ja arendustegevusest kuulub võtmevaldkondade alla, tegutseb neis valdkondades vaid viiendik teadlastest.
Riigikontrolli hinnangul käib niivõrd laiade võtmevaldkondade eelisarendamine riigile üle jõu nii rahaliselt kui ka administratiivselt. Võtmevaldkondade eelistamine ilma selge sihita paneb samas teised teadusvaldkonnad põhjendamatult ebasoodsasse seisu.
Kuna riiklikke programme rahastatakse suures osas Euroopa Liidu toetustest, jääb nende käivitamiseks enne programmiperioodi lõppu väga vähe aega. Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo juhtis tähelepanu, et kulutuste kuhjumine rahastamisperioodi lõppu võib kaasa tuua kiirustamisi ja teadlaste tööga ülekuhjamist. «Sellest tulenevalt võidakse keskenduda enam raha ärakulutamisele kui uute teadmiste ja lisandväärtuse loomisele,» ütles Olgo.
Riigikontrolli audit näitas, et teadus- ja arendustegevuse tulemuste hindamisele pole raha jagamisele oluliselt tähelepanu pööratud. Eesmärgid ja näitajad on üldsõnalised, on ka seesuguseid näitajaid, mille kohta infot ei koguta.
Seoseid riigi toetatud tegevuste ning oodatava tulemuse vahel pole alati võimalik luua. Mitmetele mõõdetavatele näitajatele pole määratud algtaset, mille suhtes edenemist võiks hinnata. Auditeeritute sõnul on riigi tegevuse mõju võtmevaldkondade arendamisel praegu veel liiga vara hinnata. «Tegelikult pole aga loodud isegi eeldusi, et tulevikus oma tegevuse mõju hinnata ja kulutatud raha kokku arvutada,» rõhutas Olgo.
Hiigelsummad teadusele
Statistikaameti andmetel kulutati 2010. aastal Eestis teadus- ja arendustegevusele kokku 232,76 miljonit eurot, mis moodustas 1,63 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Riigieelarvest rahastati teadus- ja arendustegevust 102,76 miljoni euroga. Tõenäoliselt on need kulud suuremad, kuid piisav ülevaade riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse rahastamise kohta puudub.
Võtmevaldkondade edendamisele suunatud riiklike programmide otsesteks kuludeks on kavandatud kokku 54,6 miljonit eurot. Lisaks sellele toetatakse võtmevaldkondade tegevusi ka mitmetest teistest teadus- ja arendustegevuse rahastamisallikatest.