Kui sajandivahetusel oli Kaitseliidul üle Eesti pisut enam kui 7000 liiget, siis aastal 2007 jõuti 10 000 piirini ja praeguseks on liikmeid juba enam kui 13 000. Pluss veel tuhanded kodutütred, noorkotkad ja naiskodukaitses ehk Kaitseliidu eriorganisatsioonides kaasalööjad.
Võiks arvata, et tüüpiline kaitseliitlane on pigem maamees. Aga viimase aastaga on Kaitseliidu liikmeskond kõige rohkem kasvanud Tartus ja Tallinnas, vastavalt 79 ja 67 liikme võrra. Vähem või rohkem kasvanud on ka kõik teised malevad, ainsaks erandiks Alutaguse malev, mis kahanes mullu nelja liikme võrra. «Põhjuseks on maakonnast või ka riigist lahkumine pärast töö leidmist,» selgitab Kaitseliidu pressijuht Tanel Rütman.
Võimalus kasulik olla
«Meil on sõpruskond, kellega tegime iga kuu saunaõhtuid,» räägib tehnikaülikooli tudeng Madis Mikola. «Kuna kõik on ajateenistuses käinud poisid, siis tavaliselt ikka võeti ka riigikaitse teema üles.
Ja ükskord tuli kellelgi mõte, et aga läheks siis Kaitseliitu, mis me ikka niisama jutumehed oleme. Nii ta läkski, valisime endale üksuse välja, ajasime pundi kokku ja siin me oleme.»
Kõik see toimus tänavuse aasta alguses. Tulijaid oli kohe korraga kaheksa-üheksa meest, mis annab parasjagu terve jao kokku. Hea vaheldus tudengiellu.
Sõjaeelse Kaitseliiduni on praegusel siiski veel päris palju ruumi kasvada – aastal 1939 oli Kaitseliidul 42 000, Naiskodukaitsel 17 000, Kodutütardel 19 000 ja Noortel Kotkastel 20 000 liiget.