/nginx/o/2012/03/26/1026630t1h161a.jpg)
Viis päeva enne rahvaloenduse lõppu näitavad kõik märgid seda, et suuri üllatusi loendus tõenäoliselt kaasa ei too - tegelik rahvaarv tuleb sarnane arvestuslikule rahvaarvule, mis tänavu 1. jaanuaril oli 1 318 005 inimest.
Rahvaloenduse numbrid halba üllatust ei too
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
26. märts 2012, 22:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei julge ennustada, aga ma arvan, et ta tuleb väga sarnane jooksvale statistikale,» ütles rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze, kelle alluvad olid pühapäeva õhtuks e-loenduse ja rahvaloendajate töö tulemusel andmebaasidesse kandnud 1 307 787 inimest.
Eeldatav tulemus põhineb arvutustel. Olukorras, kus mitmete suuremate linnade linnaosade loendusjaoskonnad on töö juba lõpetanud, vajab üleloendamist siiski veel mitu protsenti näiteks Põlvamaa, Ida-Virumaa või Maardu linna eeldatavatest elanikest. Eluruumidega on suurem mure Harjumaal ja Tallinnas, aga ka saartel.
Rahvaarvu kontot kasvatab ka see, et pühapäevaks andis endast statistikaametile teada veidi üle 1800 inimese, kelle juurde on loendaja mingil põhjusel veel tulemata jäänud.
Teisest küljest hindavad analüütikud, et 2-3 protsenti märtsi lõpuks loendatud inimesest ehk hinnanguliselt 30 000 – 45 000 elanikku on erinevatel põhjustel kirja pandud topelt ning tuleb kontrolli käigus hiljem lõpptulemusest maha arvestada.
Neid numbreid kokku arvutades ongi tõenäoline, et reaalne rahvaarv jääb arvestusliku arvu kanti.
Ühes on Beltadze kindel – Eesti rahvaarv ületab kindlasti 1,3 miljoni piiri ja traagiliselt madalat elanikenumbrit ennustanud on juba praegu eksinud.
«Reaalne number inimeste osas saab olema teada maikuus, kui on duplikaadid eraldatud ning teada püsielanike ja ajutiste ja välismaalaste kirjed,» ütles Beltadze.
Käib loenduse viimane etapp
Rahvaloenduse projektijuhi sõnul tähendavad viimased viis päeva loendajate jaoks suures osas vigade parandust. Üle loendatakse kahe silma vahele jäänud inimesed ja eluruumid. Loenduse finišisirgel külastatakse ka erilisemaid paiku, näiteks astus sel nädalavahetusel loendaja jalg esmakordselt Vilsandile, Naissaarele ja Soomaale.
Poolteist kuud ukselt-uksele käinud rahvaloendajad riputavad kohvrid varna 2. aprillil. Pärast põhjalikku ülevaatamist ja automaatkontrolle selguvad üldandmed Eesti rahvaarvu kohta maikuuks, detailne info leibkondade ja kohalike omavalitsuste alusel on avalikkusele teada aga oktoobri lõpuks.