Majandusõppejõud Andres Arrak kahtleb kõrghariduse automaatses mõjus palgale ja leiab, et 1990ndate palgaralli kordumist ei maksa noortel enam oodata.
Arrak: automaatset palgatõusu enam ei tule
26. märts 2012, 21:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakendusuuringute keskuse Centar uuringu kohaselt kehtib Eestis juba 15 aastat trend, et iga järgmine kõrgkooli lõpetanud lend teenib eelmisest enam.
Arraku sõnul ei pea ta kuigi tõenäoliseks, et haridusaste ka tulevikus olulise palgatõusu tagaks. «Ma oleksin selles suhtes väga kriitiline. Minu jaoks on see natuke loogikavastane,» leidis ta.
Esiteks räägib järsu palgatõusu vastu noorte tööpuuduse määr, mis on Eestis endiselt kõrge.
«Teiseks tekitab küsimusi see, et noored kes on lõpetanud üldhariduskooli, ju ei oska midagi. Kui ta lõpetab kolmeaastase bakalaureuse, siis tal jällegi erialaoskusi veel pole. Minu kriitika ongi see, et esiteks on erialaorientatsioonid noortel valed – õpitakse humanitaaralasid ja matemaatikat peljatakse. Ja kui lõpetatakse isegi ülikool ära, siis ilma eriliste oskusteta,» leidis Arrak.
Centari uuringut kommenteerides ütles Arrak, et see põhineb buumiaja andmetel, mil tööpuudus oli neli protsenti ja igaüks, kel haamer peos, sai ehitusobjektil tööd.
Samas sõltub tuleviku palganumber ikkagi makromajandusest. Kui Euroopas käivitub positiivne stsenaarium võlakriisis riigid suudavad kasinusmeetmed rakendada, siis see tähendab, et Euroopat ootavad ikkagi ees madala majanduskasvu aastad. «Tugevalt ekspordile orienteeritud Eestis selliseid seitsmeprotsendilisi kasve ei tasu loota.»
«Kõrget palka saab ikkagi maksta siis, kui väärtusahel on pikem ja Eesti hakkab tootma järjest kallimaid tooteid ja teenuseid. Tendents sinnapoole on olemas. Eesti ekspordib juba tehnoloogiat ja seadmeid, vaikselt liigume kallima lõpptoodangu suunas,» ütles Arrak.