Eilne Postimees avaldas kaardi Eesti gümnaasiumivõrgu võimalikust tulevikust. Võiks loogiliselt arvata, et kavandatava suure gümnaasiumireformi ootuses ei kiirusta riik koolimaju remontima, enne kui pole selge, kuhu gümnaasium jääb ja kuhu mitte.
Sulgemisohus koolid kulutavad hoogsalt raha
29. märts 2012, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ent võta näpust – tegelikult käib just praegu suur ehitusprogramm, mille käigus renoveerib Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) nn saastekvoodi müügi raha eest paljude muude objektide seas ka kümneid gümnaasiumihooneid üle Eesti. Kusjuures tegu on valdavalt just väiksemates kohtades asuvate gümnaasiumidega, millest osa reformiplaanide järgi ilmselt lõpetab tegevuse gümnaasiumina ja jätkab põhikoolina.
Kahe RKASi nimekirjas oleva kooli puhul ongi juba selline otsus langenud. Ahja keskkoolis lõpetab sel kevadel viimane 12. klass. Rannu keskkoolis jäi eelmisel sügisel 10. klass moodustamata.
Kui veidi lähemalt uurida, saab selgemaks, miks kujunes nii, et riigi üks samm ei ole teisega päris kooskõlas.
Esiteks on jutt taotlustest, mis koguti rahandusministeeriumi poolt omavalitsustelt kahes voorus kokku juba 2010. aastal. Seega veel enne, kui Jaak Aaviksoo haridusministriks sai, mistõttu loomulikult ei olnud siis ka praeguse ministri gümnaasiumireformi plaanid teada.
Teiseks, kuna tegu kvoodirahaga, ei tegele asjaga otseselt haridusministeerium, vaid rahandusministeerium.
Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Tarmo Porgand meenutab, et asjasse puutuvatel ministeeriumidel lasti nimekiri üle vaadata. «Koolide puhul küll ühtegi sellist hinnangut haridusministeeriumi poolt ei tulnud, et mingis kohas võiks koolitegevus lähiajal päris ära kaduda,» ütleb ta.
Lähtuti sellest, et kool peab majas jätkuma. Kas gümnaasiumi või ainult põhikoolina, see ei olnud otsustav.
Kindlasti on Porgandi sõnul lepingutes sees keeld võõrandada hoonet ilma rahandusministeeriumi kooskõlastuseta, juhuks kui kellelgi tuleb pähe renoveeritud koolimajaga tulevikus midagi muud ette võtta.
Kuna haridusreformi põhimõtted ei ole veel kokku lepitud, on praegu keeruline hinnata, kui palju saab olema niisuguseid maju, kus koolimaja tulevikus üldse ei ole, tõdeb Kasemets.
«Gümnaasiumi kadumine ei tähenda ju kooli kadumist. Kui niisuguseid näiteid siiski tekib, saab omavalitsus soojapidavaks muudetud maju loodetavasti kasutada tulevikus muul otstarbel,» loodab ta.
Ahja keskkooli lõpetab sel kevadel viimane lend gümnasiste – seitse õpilast. Kõlab paradoksaalselt, et täpselt samal ajal, kui koolimaja lõpuks ometi kvoodirahaga põhjalikult remonditud saab, keskkool suletakse.