Üürilepingu puudumine võib tuua kohtuvaidluse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees pöördus advokatuuri juhi Toomas Vaheri poole, et saada selgust, mida tähendab juriidilisest poolest ruumide tasuta kasutamine, kui pole kirjalikke lepinguid. Alates 1997. aastast on Eesti Rahva Muuseumiga (ERM) seotud inimesed saanud elada Tartus Toomemäel kahes majas ilma üüri maksmata.
Advokatuuri juhi Toomas Vaheri sõnul on üürile antud eluruumides elamise puhul peamine küsimus, kas omaniku ja kasutaja vahel on leping. Vaher lisas, et kui inimesed elavad eluruumides poolte kokkuleppel, siis see on samuti leping, kuigi kirjalikult vormistamata.
«Vaevalt et elanikud on jõuga majja sisse murdnud ja sinna omaniku teadmata pesa teinud,» selgitas ta. «Kuigi ka neid olukordi on, on üldiselt ikka elanikud millalgi omaniku nõusolekul sinna elama kolinud.»
Oleneb lepingust
Kui on mingi lepinguline suhe, on olukord õiguslikult erinev sõltuvalt sellest, mis liiki lepinguga on tegu.
Esimene variant on Vaheri sõnul selline, et varasemast ajast on olemas üürisuhe, mida lihtsalt on inertsist jätkatud.
Teine variant on aga, et algusest peale on omaniku ja kasutaja vahel selge kokkulepe, et omanik lubab korterit tasuta kasutada ja üüri ei nõua.
Vaheri sõnul reguleerivad esimesel puhul olukorda üürilepingut puudutavad sätted, teisel juhul peaks juhinduma tasuta kasutamise lepingu sätetest.
Advokatuuri juhi hinnangul võib sellest, et suhe on dokumenteerimata, tekkida ka vaidlus, kas tegemist oli üürilepinguga või tasuta kasutamise lepinguga, sest ka üürilepingu puhul on mõeldav, et üürileandja on ühepoolselt loobunud üüri nõudmisest mingil perioodil, seega ei näita üüri maksmata jätmine iseenesest veel selgesti, kumma lepinguga on tegu.
Tähtajatu üürilepingu puhul peab üürileandja lepingu lõpetamisest Vaheri sõnul ette teatama vähemalt kolm kuud, ülesütlemisteade peab vastama seaduse nõuetele. Tasuta kasutuse puhul seda vormi ja tähtaega Vaheri kinnitusel eraldi sätestatud ei ole, kuid kuna tegemist on kestvuslepinguga, siis tuleb ülesütlemisavaldus teha mõistliku etteteatamisajaga.
«Seega, laias laastus ei ole väga suurt vahet ja mõistlik oleks ülesütlemisteade teha kolm kuud ette,» nentis ta.
Tasuta kasutamine
Kui ülesütlemisteade on kätte toimetatud, kasutaja aga ei vabasta eluruumi ning omaniku ja kasutaja vahel ei õnnestu selles kokku leppida, tuleb ruumide omanikul esitada kohtusse hagi kasutaja vastu. Pärast kohtuotsuse langetamist on ruumide vabastamine juba täitemenetluse korras kohtutäituri ülesanne.
«Omavoliliselt kasutaja kodusse tungida ja teda sealt omal käel tänavale tõsta ükski omanik ei tohi,» selgitas Vaher.
Vaheri sõnul on võimalik ka see, et omanik ei nõua ruumide vabastamist, vaid tahaks hakata kasutajalt edaspidi üüri nõudma. Siis tuleb kasutaja ja omaniku vahel üürileping sõlmida.