Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile perekonnaseaduse muudatuse, millega täpsustatakse eestkostjate poolt kohtule esitatava aruandluse korda nii, et igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta tuleb aruandes näidata ära ainult keskmine summa kuus.
«Kehtiva perekonnaseaduse mõte ei ole kunagi olnud kohustada ausat ja kohusetundlikku eestkostjat koguma igapäevakulutuste tõendamiseks ostutšekke, et neid siis kohtule esitada. Perekonnaseaduse muudatuse eelnõuga sõnastatakse aruandluse kord ümber ning selgelt ja konkreetselt saab kirja, et igapäevaste ülalpidamiskulude tšekke koguma ei pea,» lausus justiitsminister Kristen Michal.
Tema sõnul muudeti seadust mõttega, et kohus peaks eestkostja tegevuse üle põhjalikumat järelevalvet teostama üksnes igapäevakulutusi ületava vara osas või juhul, kui on kahtlusi piiratud teovõimega isiku eestkoste kvaliteedis.
Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm ütles Postimehele, et pole veel eelnõu täpset sõnastust näinud, kuid nimetatud põhimõte haakub tõepoolest koja seisukohaga, et kõiki pensioni ulatusse jäävaid kulutusi ei peaks tšekkidega tõendama.
«Kui on suured ja igapäevaelu ületavad kulud, siis peaks tõendamise kohustus jääma. Sest eestkostja ei ole ju alati lapsevanem, õde või keegi teine lähisugulane, vaid ka võõras inimene või institutsioon, seetõttu peaks jääma aruandekohustus ning kohtul peaks jääma võimalus kontrollida, kas raha on kasutatud sihipäraselt,» sõnas ta.
Haukanõmm tõi näite, et kui sügava liitpuudega noorele ostetakse väga kallis arvuti, võib tekkida küsimus, kas see on talle vajalik ja kas ta oskab seda kasutada. Kui see nii on, saab selle ju ära tõestada. Aga kui noor pole võimeline üldse arvutit kasutama, siis on põhjendatud küsimus, miks tuli osta noore raha eest arvuti, mida kasutab keegi teine,» rääkis ta.
«Või kui puudega inimene on saanud pärandi ja seda raha kasutatakse millegi suure ostmiseks, mis ei ole igapäevane,» tõi ta teise näite. «Aga toitu, riideid, hooldusvahendid – neid ei peaks küll hakkama tõestama, me ju kõik kulutame neid igapäevaeluks,» lisas Haukanõmm.
Ministeerium ootab nüüd tulevaks esmaspäevaks kõigi osapoolte arvamusi, kas nendega koostöös sündinud seadusemuudatus sai kõigile selge ning vastuvõetav.
Probleemile hakati lahendust otsima pärast seda, kui puudega laste vanemad osutasid tähelepanu omastehooldajaid alandavatele perekonnaseaduse sätetele. Nimelt karmistas 2010. aasta juulist jõustunud perekonnaseaduse uus redaktsioon riigi järelvalvet eestkostjate üle ja hooldajad peavad arvete abil kohtule pidevalt tõestama, et ei kuritarvita oma hooldatavate vara.