Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Gümnaasiumivilistlaste palgatabelit juhib reaalkool

Gümnaasiumi lõpetanutest saavad mõni aasta hiljem kõrgeimat palka Tallinna reaalkooli, Tallinna 21. kooli ja Tartu Miina Härma gümnaasiumi vilistlased, palgatabeli lõpus tulevad aga vene õppekeelega koolid, selgub haridusministeeriumi tellimusel äsja valminud uuringust.

Tõsi, kuigi uuringus vaadeldakse kõiki gümnaasiume, siis päris tabelit stiilis «esimene, teine, kolmas ... eelviimane, viimane» uuringu lõppversioonis avaldatud pole.*

Uuringu autor Indrek Seppo Tartu Ülikoolist selgitab, et kuna jutt käib ikkagi usalduspiiridest, siis polegi tegelikult pedantse täpsusega sellist lõplikku edetabelit võimalik koostada.

Sajandiku või isegi tuhandiku järgus andmete korrigeerimine võib ühe kooli paisata kahekümnendalt kohalt kaheksakümnendale ja vastupidi.

«Paratamatult teeksime mingitele koolidele niimoodi liiga,» räägib Seppo. Ka haridusminister Jaak Aaviksoo lisab, et sellist konkreetset tabelit – üks kool ja teine kool ning nende vilistlaste palgad – pole vaja. «Inimesed läheksid selle peale hulluks,» räägib Aaviksoo.

Küll aga näitab palgauuring üldisi trende. Esiteks, palgaredeli ülemises otsas asuvad ikkagi Tallinna ja Tartu nn eliitkoolide vilistlased.

Aga samasse seltskonda kuuluvad ka mõned koolid mujalt: Saaremaa ühisgümnaasium, Kiili gümnaasium, Kiviõli 1. keskkool, Pärnu Sütevaka gümnaasium.

Teiseks, meessoost lõpetajad saavad 15–20 protsenti rohkem palka (kui lapsepuhkusel naisi mitte arvestada), mis on iseenesest väiksem vahe kui meeste-naiste palgalõhe Eestis tervikuna.

Kolmandaks, palgatabeli alumises otsas domineerivad vene õppekooliga gümnaasiumid ja venekeelse gümnaasiumi lõpetaja saab umbes 20 protsenti väiksemat palka kui eesti gümnaasiumi lõpetaja.

Kõrgeimal kohal asuv venekeelne kool, Tallinna Tõnismäe reaalkool on kõikide Eestis tegutsevate koolide arvestuses esimese veerandi lõpus.

Ja neljanda olulise järeldusena, tabeli eesotsas olevate ja tabeli alumises otsas olevate koolilõpetajate keskmised, rõhutagem, keskmised palgavahed võivad olla väga suured, suurusjärgus kaks või isegi kolm korda.**

Seppo lisab, et tõenäoliselt tulevikus vahed suurenevad.

«Kui ma vaatan gümnaasiumilõpetajaid ja mis neist kuus aastat hiljem saanud on, siis näiteks arstiks õppima läinud pole veel ehk isegi lõpetanud ja palka saama hakanud,» räägib ta.

Samas võib oletada, et Tallinna ja Tartu tuntumate koolide õpilaste seas on neid, kes teevad praegu veel doktorikraadi või õpivad arstiks, suhteliselt rohkem.

Kui nemad täies koosseisus palgaturule saabuvad, venitab see palgavahet veelgi.

Uuringu tellija ja autor mõlemad tahavad aga rõhutada, et nad ei anna antud juhul hinnanguid koolidele.

«Me ei väida siin, et see on hea kool ja see on halb kool. See on lihtsalt üks väljavõte Eesti elust,» ütleb Tiina Annus haridusministeeriumist.

Seppo lisab, et ta ei vasta selle tööga küsimusele kausaalsusest, et miks ühed koolid on eespool ja teised tagapool.

Näidet tuues, Tartu parimate koolide ja Tartust kolme­kümne kilomeetri kaugusele jääva Ahja keskkooli lõpetajate palgavahe võib olla kaks ja rohkemgi korda, aga see ei näita, et Ahja on ilmtingimata halvem kool.

Võib-olla on põhjus hoopis selles, et Ahja kandi helgema peaga noored ongi juba Tartusse õppima läinud.

«Või kui näiteks Rapla maakonna gümnaasiumilõpetajate keskmine palk on kõrgem kui Valga maakonna lõpetajate oma, siis see üksi ei ütle midagi nende koolide kvaliteedi kohta,» toob Seppo teise näite. «Äkki on põhjus hoopis selles, et Rapla on Tallinnale lähemal ja sealt maakonnast on rohkem gümnasiste tulnud Tallinna kõrgema palga peale.»

Kokkuvõtteks: väga spetsiifilisi järeldusi on gümnaasiumivilistlaste palgatabelist raske teha, aga üldistusi küll.

«See uuring, aga ka muud andmed kinnitavad üle, et Eestis süveneb hariduslik kihistumine,» ütleb Aaviksoo. «Me näeme ka siit, et inimesed hääletavad jalgadega või siis tänapäeval autodega.»

Aaviksoo viitab selles kontekstis taas koolivõrgu reformile.

«Minu suurim mure, ka selle palgauuringu taustal, on just nõrgemad maakonnad – Valga, Põlva, ka Läänemaa, et vähemalt maakonnakeskuses oleks üks tugev gümnaasium,» lõpetab ta.

Palgatabel
Maakondade esimesed

•    Harju maakond – Kiili gümnaasium
Tallinna linn – Tallinna reaalkool
•    Hiiu maakond – Kärdla ühisgümnaasium
•    Ida-Virumaa – Kiviõli 1. keskkool
•    Järvamaa – Paide ühisgümnaasium
•    Jõgevamaa – Põltsamaa ühisgümnaasium
•    Läänemaa – Haapsalu Wiedemanni gümnaasium
•    Lääne-Virumaa – Rakvere gümnaasium
•    Pärnumaa – Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium
•    Põlvamaa – Põlva ühisgümnaasium
•    Raplamaa – Märjamaa gümnaasium
•    Saaremaa – Saaremaa ühisgümnaasium
•    Tartumaa – Miina Härma gümnaasium
•    Valgamaa – Tõrva gümnaasium
•    Viljandimaa – Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium
•    Võrumaa – Võru kesklinna gümnaasium

* Lõpetajad aastatest 2000–2009 ja nende palgad (maksuameti andmetel) kuus aastat pärast kooli lõppu.

** Tuleb veel kord rõhutada usalduspiire, need võivad olla päris laiad ja niimoodi tulemusi mõjutada.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:haridusministeeriumharidustöötajadkeskmine palklõpetajadomavalitsuspalgatabelpalgatõuspalkpikettstreiktööseisakõpetajad
Samal teemal
Sponsoreeritud artiklid
peapiiskopi valimine
arvamusplats
näosaade
nädala näod
Gallup

Kas peapiiskopi valimise teema puudutab teid?

Küsitluses on osalenud 5560 inimest
Gamefriik
Viimased uudised
TervisKõik
Majandus24Kõik
SportKõik
TallinnCityKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Postimees +Kõik
SOOV.EE
JuhtimineKõik
Sünnipäevad

Palju õnne!

Sven Grünberg

58

Sven Grünberg

helilooja

Hando Runnel, 76

luuletaja ja esseist

Toomas Kõrvits, 69

kujunduskunstnik, kitarrist ja laulja

Aili Aasoja, 65

sisearhitekt

Raul Rajangu, 54

maalikunstnik

Madis Milling, 44

naljamees ja näitleja

Indrek Mustimets, 44

ajakirjanik

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,805 EUR
GBP
1,262 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,018 EUR
=
Kursid seisuga: 21.11.2014
Postimehe google+ leht